www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=30036&kat=5
90 aastat iluuisutamist Eestis

Sellist suurt tähtpäeva pühitseti maikuus Tallinna Jäähallis kontserdiga. Kahjuks olin samal ajal Küprose reisil ja kontsert jäi endal nägemata.

Kuna olen iluuisutamisega tegelenud, nüüd küll juba 60 aastat tagasi, on mida meenutada.

Me elasime Nõmmel ja minu isa oli asjaarmastaja iluuisutaja. Isa valas meie koduaeda liuvälja ning kui olin umbes nelja-aastane, pandi mulle uisud alla. Enne veel seoti kukla taha padi, et ma kukkudes viga ei saaks.

Juba enne sõda hakkasime koos isaga käima ka Tallinna Kalevi liuväljal, mis asus praeguse Viru keskuse ja Tallinki hotelli maa-alal. Liuväljal oli alati palju rahvast ja puhkepäeviti mängis puhkpilliorkester.

Eraldi üldkasutatavast jäärajast asus köitega ümbritsetud sileda jääga plats iluuisutajatele. Isa soovitas mul sinna minna ja näidata, mida ma oskan. Näitasingi ja mind taheti võtta treeningutele. Kahjuks oli see võimatu: Olin alles koolieelik, elasin liuväljast kaugel ja polnud kedagi, kes mind treeningutele viiks.

Tuli sõda. Jalanõudepuudus sundis uisusaapaid igapäevaseks käimiseks kasutama ja uisutamine jäi paljudeks aastateks soiku.

Kuskil 1947.-48. aastal, kui olin mõnda aega jälle uisutanud, läksin spordiühingu Dünamo iluuisutamistrenni. Meid juhendas Vaike Paduri- Kaljuvee, kes oli koos Alfred Hirvega osalenud 1936. aasta talveolümpial paarissõidus. Pärast sõda sai Padurist NSV Liidu iluuisutamistšempion ja esimene teeneline meistersportlane Eesti naissportlaste seas.

Treeningul kohtasin ka praegugi Kärdlas elavat Elmar Jäägerit. Tema tuli 1952. aasta üleliidulistel võistlustel jäätantsus kolmandale kohale. Minust sai koolinoorte meister.

1949. a märtsis katkes minu uisutajakarjäär ja ma pidin mõnda aega poliitvangina orjatööd tegema. Järgnes sõjaväeteenistus Moskva lähistel, kus ma sain võimaluse Moskvas uisutrennis käia.

1957. aastal sai minust koos paljukordse Eesti meistri Küllike Veega Eesti meister paarissõidus. Samal ajal oli Moskvas suure eduga esinemas Viini jääshow ning kuna Moskvas taheti teha samaväärset jääballetti, käisid esindajad sobivaid iluuisutajaid otsimas. Võistluste ajal tehtigi mulle ettepanek tulla Moskvasse konkursile.

Aasta hiljem osalesingi konkursil ja minust sai 17 aastaks Moskva Jääballetti solist. Moskva Jääballetti lavastaja oli Moskva Suure Teatri peaballettmeister professor Lavrovski ja selle tõttu oli etenduste tase kõrge. Esinesime pea kõigis suuremates NSVL linnades Habarovskist Taškendini ja isegi kurikuulsa polaarjoone taguses Norilskis, aga ka välisriikides. Kahel korral esinesime ka Tallinnas.

Muidugi jätsin ma oma eluloos märkimata, et olin olnud poliitvang ja õnneks ei suutnud ka KGB seda avastada. Kui oleks teatud, oleks mu tee raja taha muidugi suletud olnud.

Kuidas on siis Eesti iluuisutamise seis praegu? Pärast seda kui Moskva maailmanimega iluuisutaja Alla Kondrašova Tallinnasse tuli ja temast Levandi sai, hakkas Eesti uisutamine ülesmäge minema ja esmakordselt ajaloos oleme saavutanuid jäätantsus Euroopas kolmanda koha.

Küllap tuleb võite veelgi ja järgmisele ümmargusele tähtpäevale võime vastu minna uhkusega.

BORIS MERILAIN, suvehiidlane Hiiu Leht 12-06-2007