www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=28653&kat=1Tallinn ei loovuta romaani- ja novellikirjanik August Mälgu vara Lümanda vallale kohaliku muuseumi jaoks, sest kavatseb kevadel avatavas Haabersti raamatukogus sisustada Mälgu toa.
Lümanda vallavanema Toivo Vaigu sõnul sai ta Tallinna abilinnapealt Kaia Jäppinenilt oma pöördumisele, anda Mälgust allesjäänud esemed muuseumi tarvis vallale, vastuse, et pealinn ei soovi neid vallale loovutada, sest tegemist on linna varaga. Pealegi tahab Tallinn mais-juunis avatavas Haabersti linnaosa uues raamatukogus sisustada kirjanik August Mälgu toa. Haabersti haruraamatukogu hakkab alluma Tallinna keskraamatukogule, mille direktor on pikka aega Saaremaal elanud ja ka Kärla raamatukogu juhatajana töötanud Kaie Holm.
“Ega sealt midagi suurt saada olnudki, vaid üks tool ja kirjutusmasin, ülejäänu on eri aegadel välja antud raamatud, dokumendid ning fotod,” nentis Toivo Vaik.
Tallinn jõudis ette
Tallinna linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Ene Vohu sõnul jõudis linn Mälgu esemete Haabersti raamatukokku paigutamise otsuse vastu võtta enne Lümanda valla pöördumist. Kirjaniku maise vara küsimus kerkis üles pärast seda, kui linn müüs 2000. aastal president Konstantin Pätsi poolt 1937. aastal August Mälgule kingitud vabaõhumuuseumi vastas asuva Lagle talu N-terminali peadirektori asetäitjale Sergei Baraševile. Kuni sinnani oli hoone linna residents puhke- ja õppekeskuse kujul.
“Kuna nõudlust majja edasi jäänud Mälgu muuseumitoa külastamiseks ei olnud ja see asus ärimehe erapinnal, mida tal oli vaja kasutada oma isiklikuks otstarbeks, pandi kirjaniku vara majaomaniku juurde hoiule,” rääkis Vohu. Nii ei olnud Mälgu asjad mitu aastat avalikkusele nähtaval. Tallinna volikogu liikmed tegid linnavalitsusele kirjaniku varanduse asjus mitu arupärimist ja linn hakkas sellele uut kohta otsima. “Uueks kohaks valisime välja kevadel avatava Haabersti raamatukogu,” ütles Vohu.
Vald ideest ei loobu
Vaatamata sellele, et Tallinn Mälgust alles jäänud kraami Lümanda vallale loovutada ei soovinud, ei kavatse vald Vaigu sõnul maha matta muuseumi rajamise mõtet aastaid tühjana seisnud endisesse vallamajja.
Nii mõnigi on tahtnud hoonet vallalt ära osta, kuid volikogu on sellele siiani vastu seisnud. Vaigu sõnul kavatseb vald muuseumi käimalükkamiseks asutada kevadel MTÜ või seltsingu. Peale August Mälgu on Lümanda valla juurtega kirjanikud Aadu Hint, Endla Tegova jt. Vallavanem konsulteeris ka Muhu vallaga, kellel on muuseumi ülalpidamise kogemus. “Muhu vald lubas meid igati toetada,” ütles Vaik.
Nõus eksponaate laenama
Ene Vohu sõnul moodustavad kirjanik August Mälgu vara peale tooli ja kirjutusmasina veel maalid, nahast portfell, maalid, väljalõigete mapp, karikas, mansetinööbid, peenrahatasku, tütar Halliki Mälgu nukk ning hulk teisi esemeid.
“Otsus asjad raamatukogusse välja panna ei tähenda sugugi, et me ei võiks neid aeg-ajalt näituste jaoks laenata,” lausus Vohu. Pealinn oli valmis Lümanda valda aitama Mälgu fotode ja dokumentide koopiatega.
Ka Saaremaa muuseumil on Lümanda vallas kas elanud või töötanud tuntud inimeste kohta materjale, mida soostus Lümanda muuseumile laenama. “Selle eelduseks on signalisatsiooniga varustatus, valve muuseumi lahtioleku ajal ja vastavad klimaatilised tingimused. Temperatuur peab olema vähemalt 14–15 kraadi ja õhuniiskus ei tohi olla suur,” märkis Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa. Päriseks eksponaate Lümanda muuseumile anda ei saa, sest riiklike muuseumide eksponaadid on arvel riigivarana ja nende võõrandamine käib vabariigi valitsuse loal. Püüa sõnul oleks Saaremaa muuseumil Lümandale väljapanekuks pakkuda Mälgu teoseid ja fotomaterjale.
August Mälgu toa avamise kohta Haabersti raamatukogus arvas Püüa, et Mälk on sellist suurusjärku kirjanik, kes ei kuulu mitte ainult saarlastele. “Ta on tuntud üle Eesti ja mujalgi. Suures linnas leiab ta rohkem kõlapinda, kuigi seal kipuvad kuulsused üksteise varju ära kaduma,” ütles Püüa.
---
August Mälk sündis 1900. aasta 4. oktoobril Lümanda vallas Koovi külas Vähiku talus. Ta õppis Koovi külakoolis ja Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis, õpetajate suvekursustel Kuressaares ja Tartu ülikoolis.
1916–1920 Koovi algkooli juhataja-õpetaja
1922–1923 Torgu algkooli õpetaja
1923–1925 Mõntu algkooli juhataja
1925–1935 Lümanda algkooli juhataja
Kirjanike Liidu liikmeks sai August Mälk 1929. aastal. Tema kirjandusliku loomingu alguseks tuleb lugeda 1926. aastat, kui noorte kirjanike koguteose “Aktsioon” esimeses vihikus ilmus tema novell “Surnu surm”, mida kriitikud pidasid selle väljaande parimaks tööks. Ametliku tunnustuseni kirjanikuna jõudis August Mälk 1930. aastate teisel poolel. Aastatel 1937–1938 oli ta Rahvuskogu ja 1938–1940 Riigikogu liige. 1944. aastal põgenes Mälk Tallinnast Rootsi ning oli 1948–1971 sealse Kuningliku Draamateatri raamatukoguhoidja. 1945–1982 oli ta välismaise EKL-i esimees. August Mälk suri 1987. aastal Stockholmis.
Ahto Jakson Meie Maa 22-02-2007