www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=28589&kat=1
Puidutöökoda põles omaniku silme all maha

Mustjala vallas hävis esmaspäeva õhtul tõenäoliselt soojapuhurist lennanud hõõguvast puidutolmust alguse saanud tulekahjus omaniku silme all puidutöökoda koos seadmete ja valmistoodanguga.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev Vello Paas rääkis, et viibis õhtul koos kohapeal väljaõppe saanud töölisega töökoja juures äsja valminud puhkeruumis ja suitsetas ning pidi seejärel uuesti tööle tagasi minema. Vahetult Paasi ees puhkeruumist töökotta suundunud kaaslane jõudis suitsu nähes hüüda: “Kurat, põleb!” Mürgise suitsu tõttu olid mehed sunnitud käpuli laskuma. Enne töökojast lahkumist jõudsid nad elektri välja lülitada.

Põleti ja saepuruga töötav puhur

Paasi sõnul ta süttimise hetke ei märganud, kuid nägi põlengut selle algstaadiumis, mil tules oli 3x4 meetri suurune osa töökojast. Päästjatel ei ole põlengu põhjus veel teada, sest selle ja ohutusnõuetele vastavuse kindlakstegemiseks kutsutakse kohale eksperdid Pärnust. Puidutöökoja omanik kahtlustab, et tulekahju võis alguse saada põleti baasil ja saepuruküttel töötavast soojapuhurist, mis võttis ventilaatori abil töökojast jaheda õhu ja puhus selle soojana uuesti töökotta tagasi.

“Ilmselt kogunes kusagile tolmu, mis võis süttida. Ventilaator puhus hõõguva tolmu töökotta,” ütles Paas. Presendiga kinnikaetud kuivad lauavirnad võtsid kiiresti tuld ja esimese hooga olid tules juba esimesed kümme ruutmeetrit töökojast.

“Plastmass sulas laiali ja pani kogu lahmaka põlema. Mul ei olnud võimalik enam millegagi kustutada, sest tuli levis mõne hetkega laiali,” lausus Paas, kes teatas tulekahjust telefoni teel häirekeskusesse minut enne kella seitset. “Kui mul oleks tuletõrjeauto kohe kõrval olnud ja saanud 300 liitrit vett kohe võtta, oleks ehk tulest jagu saanud,” arvas puidutöökoja omanik.

Balloonid angaaris

Kui päästjad kohale jõudsid, põles metallist konstruktsiooniga plekist kaarhall lausleegiga.

Pritsimeeste tööd raskendas lisaks tugevale põlemisele teadmine, et hallis paiknesid hapniku- ja propaaniballoonid. Pärast suuremate leekide summutamist õnnestus päästjatel kolm hapniku- ja kaks propaaniballooni ilma vahejuhtumiteta välja tuua.

Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe sõnul ei ole propaan ja hapnik väga ohtlikud ning on pärast mahajahutamist ohutud. “Märksa ohtlikum on enne leidmist nende ümber toimetada. Atsetüleen võib seevastu olla plahvatusohtlik pikka aega pärast mahajahutamist,” ütles Lindmäe.

Päästjate tööd raskendas lähedal asuv tühi veehoidla. Vett tuli tulekahjupaigale tuua kahest veevõtukohast, neist üks paiknes ligi kilomeetri ja teine kolme kilomeetri kaugusel.

Sündmuskohal töötas seitse päästeautot. Päästjad said tulekahju kontrolli alla kell 21.33. Kustutustööd lõpetati öösel enne kella kahte. Eile varahommikul sõitsid Kihelkonna tugikomando kaks masinat tulekahjupaigale järelkustutustöödele.

Kahju kaks miljonit krooni

Hoone mõõtmetega 18x45 meetrit hävis tules täielikult. Samuti langes tuleroaks
hallis olnud paarkümmend puidutöömasinat, puitmaterjal ja valmistoodang: uksed, aknad, mööbel ning treppide osad. Raha oli ära makstud vaid ühel tellijal, kes palus uksed-aknad mõneks ajaks töökotta jätta, kuna endal polnud neid võimalik kuhugi panna. Kahjustada said ka puidutöökoja juures seisnud kaks külmutuskonteinerit, mis Paas soovis kuivatiteks ümber kohendada.

Omanik hindab kahju ligikaudu kahele miljonile kroonile. Vello Paasi sõnul oli puidutöökoda kindlustamata. “Kindlustusfirmad ei taha riski enda peale võtta. Nad ei kindlusta töökoda, kui see ei vasta sada protsenti euronõuetele,” sõnas Paas, kellel kulus puidutöökoja ehitamisele viis aastat.

If Eesti Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse riskijuht Kalmer Jegonjan ütles, et puidutöötlemisettevõtte kindlustamiseks peab olema töökorras automaatne tulekahjusignalisatsioon, mis ühendatud ööpäev läbi toimiva turvaettevõtte, häirekeskuse või valvelauaga. Lisaks peab ehitisel olema kohaliku omavalitsuse väljastatud kasutusluba. Kui kasutusluba pole, on vaja ehitusprojekti ja selle kooskõlastamise otsust kohalikust omavalitsusest. Ettevõtte territooriumil või mitte rohkem kui 200 meetri kaugusel ehitisest peab asuma piisava veevaruga ja aasta läbi kasutatav tuletõrje veevõtukoht. Ettevõttel ei tohi olla päästeameti tähtajaks täitmata ettekirjutusi ja vastavalt seadusele peab tuleohutuse ülevaatuse akt või paikülevaatuse protokoll olema koostatud viimase 12 kuu jooksul.

Ehitusprojekti kohta ütles Vello Paas: “See võis olla Vene ajal nii. Enam sellist asja pole. Siis peaks kodus ukse või akna tegemiseks ka projekti tellima. Firmana tegutsedes võib see ju nii olla, aga ma olen FIE.” If Kindlustusest öeldi, et kõik eespool loetletud tingimused kehtivad ka FIE-de kohta.

Ahto Jakson Meie Maa 14-02-2007