www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=28586&kat=1Majandusminister Edgar Savisaar palus keskkonnaministeeriumil kaaluda võimalust jätta planeeritavast Natura 2000 alast välja võimalikud Muhu-mandri püsiühenduse alad, kuid minister Rein Randveri hinnangul pole see võimalik.
Savisaar kirjutas Randverile, et tugineb oma palves 2003. aastal moodustatud asjatundjate komisjoni ettepanekutele. Komisjon kutsuti kokku tegelemaks püsiühenduse, silla või tunneli rajamisega seonduvate probleemidega. Viimati kogunes komisjon mullu enne jõule, mil otsustatigi teha ettepanek Natura 2000 alade määratlemisel arvestada võimaliku püsiühendusega üle Suure väina.
Sama ettepaneku tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ka mullu oktoobris, kuid keskkonnaministeerium ei pidanud võimalikuks seda arvestada.
Jaanuaris tehtud uues ettepanekus kirjutas Edgar Savisaar, et “majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul seaks Natura 2000 piirkonna laiendamine tulevase püsiühenduse alale ebamõistlikke piiranguid võimaliku Saaremaa silla või tunneli ehitamise planeerimisele ja teostamisele”.
“Samuti takistaks see piirkonnas laeva- ja jääteede kasutamist ja arendamist,” osutas Edgar Savisaar. “Tulevikule mõeldes võib tekkida vajadus laevateid või sadamaid süvendada ning kuna Saaremaaga püsiühenduse loomine on endiselt lahtine, siis ei oleks mõistlik erinevaid võimalusi veel välistada.”
Lisaks, märkis Savisaar, hinnatakse sõitjate- ja veoseveo üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava KHS (keskkonnamõju strateegilise hindamise) programmi raames muu hulgas ka võimalikku mõju Natura 2000 aladele.
“Natura 2000 alad hõlmavad aga Läänemaal ka teisi ühendusteid mandri ja saarte vahel väljaspool planeeritavat püsiühenduse ala,” märkis majandusminister.
Keskkonnaminister Rein Randver osutas aga, et praeguses etapis ei ole Natura 2000 alade piiride muutmine võimalik. Nimelt esitas Eesti riik oma ettepaneku Natura linnu- ja loodusalade kohta 1. maiks 2004. Selle ettepaneku kohaselt on üheks Natura alaks ka Väinamere linnu- ja loodusala, mis hõlmab ka praegusi laevatrasse ja potentsiaalseid püsiühenduse trasse.
Ala piiride muutmine tuleks minister Randvere sõnul kõne alla vaid erandjuhul, kui Natura ala piiritlemisel on tehtud viga või ala on kaotanud oma väärtuse. “Kusjuures väärtuse kadumine pärast liitumishetke toob endaga kaasa rikkumismenetluse, kuna liikmesriik pole suutnud tagada ala väärtuse säilimist,” nentis Rein Randver.
Enne majandusministrit saatis keskkonnaministeeriumile samasisulise palve Saare maavanem mullu suvel, ka siis vastas Randver, et Natura alade valimisel lähtutakse ainult teaduslikest kriteeriumidest ja teatud piirkondade väljajätmine sotsiaal-majanduslikel põhjustel pole lubatud.
Samas märkis Rein Randver, et kuigi Natura alad hõlmavad laevateid ja sadamaalasid, ei ole põhjust karta, et laevaliiklust hakatakse Natura võrgustiku tõttu oluliselt piirama. Randveri sõnul ei ole tegelikult vahet, kas laevateed ja sadamaalad on Natura alade sees või piirnevad nendega, sest kavandatava majandustegevuse mõju tuleb hinnata mõlemal juhul.
“Mõned linnuliigid näivad lausa eelistavat laevaliikluse lähedust. Näiteks Eesti suurim tutt-tiiru koloonia pesitseb Kuivastu-Virtsu laevatee ääres,” tõi Randver välja tõiga.
Rääkides võimalikust püsiühenduse rajamisest, märkis keskkonnaminister, et kõigepealt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus välja selgitada, kas see avaldab Väinamere Natura 2000 linnu- ja loodusala kaitseväärtusele olulist mõju.
Kui avaldab, tuleb Randveri sõnul kaaluda võimalikke alternatiive ja kui neid ei leidu ning tegemist on avalikkuse jaoks esmatähtsate tungivate põhjustega, võib vastava loa siiski anda vabariigi valitsuse nõusolekul.
“Kui kavandatav tegevus võib mõju avaldada loodusdirektiivi järgi esmatähtsatele liikidele või elupaikadele, saab tegevuseks loa anda pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse küsimist,” täiendas Randver.
---
Püsiühendus valimisvankri ees
Muhumaa ja Mandri-Eesti võimaliku püsiühenduse teema rakendasid oma valimisvankri ette riigikokku pürgivad Reformierakonna liikmed Imre Sooäär ja Jaanus Tamkivi.
Esiteks tõid nad riigikogus minister Edgar Savisaarel küsimusi esitades välja, et riigi transpordi arengukavas ei ole mainitud püsiühendust. Tegelikult on mainitud, kuid mitte väga konkreetselt, sest tegemist on alles uuringute tasandil projektiga.
Mõned päevad hiljem esines majandusministeeriumi kantsler Marika Priske arvamusega, et püsiühenduse rajamine võtab rohkem aega, kui me praegu ette kujutame. “... see võib tulla ka alles 20–25 aasta pärast,” ütles Priske.
Reformierakonna esindajad said sellest ütlusest hoogu juurde ja süüdistasid ministeeriumi püsiühenduse projekti pidurdamises. Priske teatas omakorda vastuseks, et seadustega ette nähtud protseduuride läbimist on vastutustundetu nimetada venitamiseks ja pidurdamiseks.
Vastuolud ministrite vahel
Rahvaliitlane Randver ja keskerakondlane Savisaar on lisaks kirjeldatud püsiühenduse-temaatikale eri meelt ka teise Saaremaa jaoks tähtsa objekti – Mustjala vallas asuva süvasadama arengus.
Kui Savisaar toetab Tallinna Sadama kavatsust avada Saaremaa sadam aastaringseks liikluseks väikelaevadele, lootsilaevadele ja muule abilaevastikule, siis Randver leiab, et kui navigatsiooniperioodi soovitakse pikendada ja sadamat kasutada lisaks ristluslaevade teenindamisele ka muudel eesmärkidel, tuleb uuesti teha keskkonnamõjude hindamine.
See tähendab, et uuringud võimalike Saaremaa sadamat puudutavate laevaliinide (Stockholm, Turu) alustamiseks jooksevad liiva seni, kuni pole korraldatud uut keskkonnamõju hindamist.
Andres Sepp Meie Maa 14-02-2007