www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=28520&kat=1Mullu jõudis Saare maakonna alaealiste komisjoni vähem õigusrikkumisi kui 2005. aastal –70 asemel 54.
Tüdrukud panid komisjoni andmeil mullu toime 20 ja poisid 34 õigusrikkumist (2005. aastal vastavalt 20 ja 50).Kuigi tütarlaste õigusrikkumiste arv jäi samaks, on nende osa kõigist rikkumistest suurem kui 2005. aastal – ligi 40 %.
Nooremana kui 14aastasena toime pandud õigusrikkumiste arv moodustas kogu toimepandud õigusrikkumiste arvust 70%.
Ülekaalus väärteod
Alaealiste õigusrikkumised olid mullu peamiselt alkoholi tarvitamine, koolikohustuse mittetäitmine, vargused, peksmised, suitsetamine.
Kaubi sõnul oli varguste seas nii väärtegude hulka kuuluvaid pisivargusi avalikest kohtadest või poodidest kui ka kriminaalkuritegusid – sissemurdmisega vargusi.
Kriminaalkuritegude seas nimetas alaealiste komisjoni sekretär Meelis Kaubi ka kolme-nelja mullust juhtumit, kus end vanemana näidata püüdvad noored esitasid ööklubisse pääsemiseks vale isikut tõendava dokumendi.
“Noorel ei pruugi sel puhul üldse paha kavatsust olla – ta soovib ehk lihtsalt klubisse endast vanemate sõprade juurde pääseda,” lausus Kaubi. “Tihtipeale ta ei saa arugi, et on pannud toime kriminaalkuriteo, mis võib noorele jälje jätta.”
Kaubi sõnul võib see “jälg” jääda siis, kui noort, kes on vanem kui neljateistkümneaastane, ei saadeta alaealiste komisjoni. “Reeglina nad siiski saadetakse komisjoni,” ütles Kaubi. “Sel juhul kriminaalmenetlus lõpetatakse ja noorel inimesel ei jää CV-sse märget, et teda on kriminaalkorras karistatud. Alaealiste komisjon ongi vahelüli, mis püüab noori mõjutada, et nad selliseid asju enam ei teeks.”
Karistuseks tööle
Meelis Kaubi tõdes, et mullu kuulus komisjoni “klientide” hulka siiski ka neid alaealisi, kellele komisjon on varasemate õigusrikkumiste eest juba mõjutusvahendi määranud. “Mõnedele meie mõjutusvahenditest ei piisa – nad satuvad ikka ja jälle siia,” lausus Kaubi. “Paljud aga muudavad oma hoiakut ja mõtteviisi ega pane enam õigusrikkumisi toime.”
Komisjoni määratud mõjutusvahenditena rakendati mullu enim üldkasulikku tööd. Eksiteele sattunud noori ka hoiatati, suunati vestlusele psühholoogi ja sotsiaaltöötaja juurde, rakendati koolikorralduslikke mõjutusvahendeid. Üks laps suunati kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli.
Alaealiste komisjon tegeleb ka kriminaalpreventiivse – ennetava ja võrgustiku tööga. Mullu eraldati kriminaalpreventiivsete projektide tarvis ligi 70 000 krooni.
Komisjon toetas näiteks Kuressaare töömaleva ja Lääne-Saaremaa laste kristliku suvelaagri, samuti Saaremaa vaimupuudega laste suvelaagri korraldamist, projekte “Sõbraga labürindis” ning “Seikluslikud noortepäevad”.
Monika Puutsa Meie Maa 07-02-2007