www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=27880&kat=1Läbisõitjatest tüdinenud Kuressaare korteriühistu sulges hoovisisese tee kividega
Hoovisisese tee sulgemine Pikk tn 60a korteriühistu moodi on toonud vastakaid arvamusi – ühed tahavad kivide äraviimist, teised jälle, et kivid alles jäetaks.
Korteriühistu esimees Asta Ait ütles, et kivid pandi teele autojuhtide pärast, kes kasutavad Kihelkonna maantee asemel otsesõiduks Aia tänavale Pikk 60a hoovi. Et majaelanikud autosid hoovi ei pargiks, laiendati maja teisel pool asuvat parklalt. Üks põhjusi, miks autojuhid nende maja hoovist läbi sõidavad, on Aida arvates Pikk 68 taga asuv auklik tee.
Kvartalites pole piirangud lubatud
“Autode jaoks on ikka sõidutee, mitte hoovid. Majast hoovis asuvale mänguväljakule suunduv laps peab hoolega jälgima, et ta mitte auto alla ei jääks. Ime, et lastega ei ole veel õnnetusi juhtunud. Meie maja on nagu välja peal, eest ja tagant autod sõidavad,” rääkis majavanem.
Ühistu esimehe sõnul käis ta oma muret rääkimas linnainsener Madis Pihelile, kes olevat lubanud teha, mis vajalikuks peetakse, sest tegemist on korteriühistu territooriumi ja hoovialaga. Pihel ütles Meie Maale, et kui tõkestatud on ainult läbisõit maja eest, on see kinnistu omaniku teema.
“Asi ei tohiks seadusevastane olla, sest omanik teeb oma krundil, mida ta paremaks peab. Kui takistus sulgeb kellelegi teisele juurdepääsu, siis päris nii ka toimetada ei saa,” lausus Pihel. Ka tema ei saanud aru, miks peavad autojuhid maja hoovist läbi sõitma, kui kõrval on sõidutee olemas.
Kuressaare linna maanõuniku Ruth Kalamehe sõnul on maaüksuse moodustamise korralduses ainult trassidele ja liinirajatistele juurdepääsu võimaldamise kitsendus. “Reeglina on meie linnas kortermajade kvartalid planeeritud avatud kvartalitena või avatud detailplaneeringuga, mis tähendab, et piirete paigaldamine või ehitamine ei ole lubatud,” ütles Kalamees.
Viit puudub
Saaremaa päästeosakonna tuleohutuse järelevalve inspektor Aivar Mänd ütles, et tuleohutuse üldnõuete kohaselt peab tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see takistab päästetehnika läbisõitu, rajama viivitamatult muu läbisõidu või seadma üles ümbersõidu võimalust näitava viida.
“Viita seal pole. Pimedal ajal ei ole kive näha. Kui näiteks kõrvalmaja juurde sõitev kiirabiauto juht teab, et sealt saab otse läbi, märkab ta kive alles üsna enne nende juurde jõudmist, sest linnas sõidetakse lähituledega. Tehnika ümberpööramine ja suunamine võtab ka oma aja,” nentis Mänd.
Tema arvates seatakse kivide teele asetamisega ohtu ümberkaudsete inimeste elu. Männi arvates ei ole ka õueala puhul õigust kvartalisiseseid teid sulgeda. “Kui ühistu ei suuda seda asja reguleerida, hakkame otsima seaduslikke meetodeid riiklike sunnivahendite rakendamiseks,” märkis Mänd, kelle sõnul tuleb tee sulgemisest teavitada ka häirekeskust.
Määramata ala
Kuressaare ametikoolis sõiduteooriat õpetav Arvo Sema, kes samuti Pikk 60a majas elab, ütles, et tegemist on siseõuega, kus liikluseeskiri ei kehti. Eeskiri kehtib tema sõnul Eesti teedel.
“Eeskirja põhjal ei saa kividele öelda “ei” ega “jah”,” märkis Sema. “Eeskirjas on mõisted “teega külgnev ala” ja “juurdesõidutee”. Kui ala oleks üldkasutatav, saaks seda nimetada teeks. Kui linna arvates on tegemist kvartalisisese teega, peab ta hoolitsema selle eest, et seal oleksid liikluskorraldusvahendid,“ lausus Sema.
Palju vaiksem
Tema sõnul kaaluti ühistus võimalust ka õueala märk üles panna. “See ei hoia sõitjaid kinni, sest noored rullnokad kihutavad täie gaasiga ikka sealt läbi,” ütles Sema.
“Pärast kivide panekut on mõnus ja vaikne öösel magada. Ei ole seda autode kihutamist,” ütles Pikk 60a korteriühistu esimees Asta Ait.
Ahto Jakson Meie Maa 08-12-2006