www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=27336&kat=5
Kukkurtihase pesa?

Legend räägib, et sel aastal pesitses Vaemla jõe ääres üliharuldane kukkurtihane.

Linnuinimesed ootavad põnevusega infot kõigilt, kes sel suvel juhtusid Vaemla jõe teetammist mere pool nägema kentsakat pallikujulist linnupesa. Pesast võib teatada tel 463 2198 või allakirjutanule.

Kukkurtihane erineb teistest tihastest oluliselt. Ta on väike pruunikas lind musta lauba ja üle silma käiva laia musta triibuga. Nokk on sirge, peenike ja väga terav. See meile lõuna poolt hiljuti sisse rännanud haudelind tegutseb ainult veekogude ääres, soistes võsastikes ja lehtmetsades, toitudes peamiselt putukatest ja ämblikest. Eestis oli esimene teadaolev pesitsemine Matsalu looduskaitsealal 1954. või 1955. aastal.

Pesitsusajal on ta üsna tähelepandamatu, ta olemasolu avastatakse sageli alles sügisel pärast lehtede langemist paremini silma paistvate pesade järgi. Kukkurtihase pesa kujutab endast peente okste tipus rippuvat valkjat piklikku-kerajat kinnist kukrut, mille ühel küljel on torukujuline ripats – sissepääsutunnel. See keerukas ja vastupidav ehitis on valmistatud taimekiududest ja -villast ning võib säilida mitu aastat.

Pesa ehitamist alustab tavaliselt isaslind, kes teeb valmis pesa aluse ja välisseina. Sisemuse vooderdab aga emaslind. Kui emaslindu ei ilmu, jääb pesa tavaliselt lõpetamata. Pesa ehitamine kestab mitu nädalat. Arvatakse, et mõnikord kihutab emaslind pesa ehitanud isaslinnu hiljem minema ja kasvatab pojad üksi üles.

Saksamaal on nähtud kahte isaslindu koos ühte pesa ehitamas. Nende juurde tuli ka emaslind, kes aga pidama ei jäänud. Varsti pärast seda loobus üks isaslindudest pesa ehitamisest ja lahkus, teine jätkas tööd veel mõnda aega. On ette tulnud ka munade “sissemüürimist”: isaslinnu ehitustung on nii suur, et ta ehitab pesa sisemust emaslinnu munemise ajal edasi, kattes munad uue materjaliga.

Valget värvi mune haub emaslind üksi. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena.

KADRI PULK Hiiu Leht 20-10-2006