www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=26923&kat=1
Prantslased aitavad Kaali kraatri saladusi avastada

Eelmisel nädalal võttis Prantsuse Rahvusliku Geoloogiainstituudi professor Francois Marini Kaali meteoriidikraatri lähedusest ja Kaarma dolomiidikarjäärist paekiviproove, et oma teadusasutuse laboratooriumis neid analüüsida.

“Me oleme väike ja vaene riik ning kuna kivimite laboratoorne analüüs on väga kallis, võidame sellega palju, sest ka meie saame analüüside vastused. Kui oled vaene, pead olema tark, et läbi lüüa,” ütles Eesti meteoriitikakomisjoni esimees akadeemik Anto Raukas, kes Francois Marini´d Saaremaal saatis.

Hästi säilinud kraater

Prantsuse teadlane viibis Eestis üheksandat korda, Saaremaale tuli ta uurimistöödele juba 1997. aastal.

“Kaali kraater on küll suhteliselt väike, võrreldes maailma suurte plahvatuskraatritega, kuid ta on hästi säilinud ja teda on Eesti teadlaste poolt hästi uuritud. Aga hoolimata sellest on siinne kraater hea koht proovide võtmiseks ja uute järelduste tegemiseks,” rääkis Francois Marini.

Kraater on üsna noor ja seda saab hästi uurida, sest see on setteid täis.

“Meil toimib Eesti ja Prantsusmaa vahel meteoriidikraatrite uurimise ja meteoriidiliselt pihustatud materjali leviku selgitamise projekt,” tutvustas akadeemik Raukas prantsuse kolleegi siiasõidu eesmärki. Neid oli tegelikult kaks.

Kõigepealt laiendati uurimisala, seepärast võeti proove dolomiidikarjäärist, et teada saada, milline oli see ala enne meteoriidi kukkumist. Teadlased püüavad selgeks teha, milline on aluspõhi ja pinnakate ja kuidas tohutu kuumus mõlemat mõjutada võis. Teine põhjus oli see, et järjest täienevad uurimismeetodid, mis võimaldavad proove paremini analüüsida.

Vähemalt 4000 a vana

Kuigi Kaali kraatri vanuse kohta on olnud viimasel ajal palju vaidlusi, on pihustatud materjali uurimisega jõutud arusaamisele, et alla nelja tuhande aasta see olla ei saa, sest setted on nii vanad.

Kivimiproove on professor Marini Saaremaalt ka varem Prantsusmaale viinud, kuid kuna sealsetes laboratooriumides on uurimisseadmed aastatega muudetud üha kvaliteetsemaks ja jõutud tasemelt maailma üheks paremaks, saab veelgi täpsemaid analüüse.

Kasutades Eestist saadavat uurimismaterjali, on seda väga detailselt võimalik elektrooniliselt uurida ja tulemusi saada. Prantslastel on kasutusel elektronmikroskoop, millega saab mikronisuurusest osakesest teha meetrisuuruse värvilise pildi. Mõistagi maksab see palju raha, Anto Raukase hinnangul kuni 10 000 dollarit üks proov.

Kuna Prantsusmaal Nancy laboratooriumis on uurimistöödel küllaltki pikk järjekord, loodavad teadusemehed uurimistulemused teada saada selle aasta lõpuks. Selleks ajaks sõidab laboratooriumisse ka akadeemik Raukas.

Anto Raukas on väga vastu Kaali ümbruse maavaldajate kavale hakata oma maid tükeldama, et neid elamuehituseks maha müüa. “Kui me Kaali piirkonda tahame säilitada rahvusvaheliselt olulisena, siis selliseid asju ei tohiks teha. Peakraatri kõrvalt peaks ka tulevikus saama vajalikke proove võtta.”

Veljo Kuivjõgi Meie Maa 12-09-2006