www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=26583&kat=1
Vargad viisid maalammaste karjaaia

Vargad viisid Leisi vallas Triigis MTÜ Eesti Maalambaühingu presidendi Gilleke Kopamehe haruldaste maalammaste karjamaalt minema üle poole kilomeetri võrkaeda. Võrkaia kadumine tuli ilmsiks pärast seda, kui Kopamees tahtis oma lambad kodukohta Triigisse viia. Siiani hoidis ta loomi 80 hektari suuruse territooriumiga Rocca Al Mare vabaõhumuuseumis ja Lahemaa rahvuspargis säilituskarjas.

Ära viidi ainult terve aed

“600 meetrit karjaaeda on ära varastatud, ainult postid järgi,” ütles Gilleke Kopamees. 2005. aasta jaanuari tormi tõttu kukkusid puud mõnes kohas aia peale. “Kui oleks metalli pärast tuldud, oleks mahalangenud puude alt kannatada saanud aed ka välja kistud. Ainult sirge aed on kokku keritud ja minema viidud,” lisas ta. Kopamees ei osanud arvata, millal vargus võidi toime panna, sest ta viibis aasta aega kodukohast eemal. “Need pidid olema kohalikud inimesed. Ega mandrilt või Tallinna venelased ei tule minu lambaaeda tahtma,” arvas Kopamees. “Kui rootslased külla tulevad, on neile vargusest lausa häbi rääkida.”

Aia rajas ta sõprade abiga kolm aastat tagasi, mil tõi Triiki esimese säilituskarja. “Sõbrad kogusid mu sünnipäevaks raha kokku. Üks tõi naelu, teine poste.” 100 meetrit lambaaeda maksab tema sõnul 1300 krooni. Kokku tekitasid vargad seega Kopamehele kahju 7800 krooni.

Haruldased lambad

Gilleke Kopamehe maatõugu lambad on haruldased, sest neid elab Eestis 200-300 ringis. Maalambaühingu president peab ise viit-kuut lammast, mis toodud Kihnust ja Saaremaalt Sõrvest. Lambad elavad praegu Lahemaa rahvuspargis. “Peame otsima võimalusi, kuidas aed taastada. Seni tuleb loomi koos lastega valvata. Aia varastamine on lammaste äratoomist takistanud,” ütles ta. Rohkem lambaid Kopamees endale ei võtaks. “Minu eesmärk ei ole endale isiklikke lambaid muretseda, vaid põlistõug tulevastele põlvedele säilitada,” lausus ta. “Põlistõu puhul on oluline, et oleks hästi palju pisikesi karju. Kui ühe karjaga midagi juhtub, siis on seeme alati kusagil alles,” selgitas Maalambaühingu president. Väikest kasvu lammaste maatõug pärineb kiviaja lõpust, mil ilmusid esimesed karjakasvatajad.

Kopamehe sõnul tuuakse täna Rootsist tonnide kaupa odavat villa sisse, mistõttu ei ole kellelgi kohaliku lamba villa vaja. “Arvan, et turul ringi käies ei ole seal Saaremaa lambast peaaegu midagi valmistatud. Enamuses on Rootsist imporditud vill, mis vabrikutes lõngaks tehtud. Meie tahame, et materjalil oleks nimi, siis on käsitööl alles õige väärtus,” rääkis Kopamees.

Ahto Jakson Meie Maa 03-08-2006