www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=26432&kat=1Keset kõige tihedamat suvitamisperioodi tuleb Mändjala ja Järve rannal silmitsi seista aina suureneva prügiprobleemiga autoparklates. Mures on nii randa külastavad suvitajad kui prügiveo eest hoolitsev looduskaitseala keskus.
Vana väljanägemisega prügi
Suvesaarlane Karin kurdab, et üle prügihunnikute randa minemine on väga vastumeelne ja kui esimestel päevadel seletas ta veel lastele, et prügivedamisauto on puhkusel, siis lõpuks ei osanud ta enam midagi selgituseks öelda, seda enam, et prügi on seal juba üsna vana väljanägemisega.
Eile päeval võttis vabatahtlikult koristamistöö enda peale RMK puhkeala koostöös 22 Tallinna õpilasmaleva noorega vanuses 16-18. “Läbi prügiuputuse ei saanud me enam meie maja juurde sõita ja puhkajad autot parkida,” räägib RMK puhkeala juhataja Anu Metsniit põhjustest, miks nad otsustasid ootamise asemel ise initsiatiivi võtta. Koristamistööde tarbeks tellisid nad Prügimehest 20-kandise konteineri, mis töökate noorte abil eile õhtuks ääreni täis sai.
Prügist puhastati kuus Sõrve maantee äärset parklat. Metsniidu sõnul oli suurim leid gaasipliit, kuid leidus ka lõngakerasid, riideid, üksikuid saapaid ning suures koguses pamperseid.
“Kurb näide on see, et pool tundi peale Mändjalja randa viiva tee koristamist vedelesid uuesti suitsupakid ja jäätisepaberid tee peal,” oli Metsniit nõutu.
Tunnistavad probleemi
Looduskaitseala keskuse juhataja Tõnu Talvi tunnistab prügiprobleemi olemasolu ja ütleb, et nad üritavad murele igal juhul lahendust leida. Hetkel on leping sõlmitud firmaga Prügimees, kes kord nädalas konteinereid tühjendab. Kuigi parklad vajaksid tihedamat konteinerite tühjendamist, siis muudatuste tegemise prügikorralduses teeb Talvi sõnul keeruliseks see, et Prügimehega sõlmiti kevadel tähtajaline leping, kus on väga täpselt paika pandud konteinerite suurused ja nende tühjendamise sagedus.
Talvi meelest aitaks koristustöid efektiivsemaks teha see, kui vald võtaks rannaalale eraldi operaatori, kes vastutaks Saaremaa ühe populaarseima suvituspiirkonna heakorra eest.
Kaarma vallavanem Ülo Vevers ütleb, et vald võiks parklate korrashoiu eest hoolitseda siis, kui nad saaksid selleks samasugust rahalist toetust nagu looduskaitseala keskus. Keskkonnainvesteeringute keskus maksab Looduskaitsealade keskusele aastas 155 000 krooni, mis on mõeldud kogu Saaremaa looduskaitsealade prügist puhtana hoidmiseks.
Veversi sõnul ei saa praegu vald kuigi palju ära teha, sest suveperioodil vastutab parklate korrashoiu eest looduskaitseala keskus ja nemad peaksid ka tagama selle, et hiiglaslikke prügihunnikuid ei tekiks tee äärde.
Hoolimatud puhkajad
Prügiuputusele lahenduse otsimisel ei saa aga ainult looduskaitseala või valla poole vaadata, sest väga suures osas peitub probleem puhkajate endi ükskõikses ja hooletus suhtumises. Tõnu Talvi räägib, et kui nad maikuus parklaid suvehooajaks valmis seadsid, siis praktiliselt kogu prügi, mis konteineri kõrval ja metsa all vedeles, oli pärit majapidamistest.
“Seal oli praktiliselt kõike: nii ehitusprahti, rehve, varuosi kui mööbliosasid,” toob Talvi näite inimeste vastutustundetust käitumisest. Majapidamisprahi sattumist randadesse aitaks Talvi sõnul ära hoida see, kui vallad kontrolliksid oma elanike kehtiva jäätmekäitluslepingu olemasolu. “Siis saaksime edaspidi tõepoolest ainult rannaliste prügiga tegeleda,” ütleb Talvi.
Ka RMK juhataja Anu Metsniit koputab inimeste südametunnistusele, sest loodus on kõigi ühine vara ja ei maksa oodata, et keegi teine selle prügi ära koristab. “Kui sa tulid hommikul randa naise, lapse ja toidukotiga, siis ei ole kuigi keeruline see sama seltskond ja tekkinud prügikott ka pärast autosse kaasa võtta,” tuletab Metsniit suvitajatele meelde, kuidas rannas olek nii endale kui teistele meeldivamaks teha.
Olukord prügiga Mändjalas ja Järvel on muutunud nii hulluks, et appi pidi tulema õpilasmalev. Eile koristasid Tallinna malevanoored kuus Sõrve maantee äärset parklat, kust leiti kõike alates vanadest saabastest lõpetades mähkmetega.
Kristiina Kruuse Meie Maa 13-07-2006