www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=26137&kat=1
Miljonitulu deklareeris 19 inimest

Möödunud aasta eest deklareeris Saare maakonnas tänavu suuremat kui miljoni kroonist tulu 19 inimest, keskmiselt deklareeriti ühes deklaratsioonis tulu 88 000 krooni.

Aasta varem oli keskmine deklareeritud summa 73 000 krooni ehk aastaga on see kasvanud viiendiku. 2003. aastal deklareeris miljonitulu 6 ja 2004. aastal 8 inimest.

Maksu- ja tolliameti Saare büroo juhataja Olev Martinson nentis, et tänavu oli miljonideklaratsioonide kasv suur üle Eesti, selles suhtes ei ole Saare maakond kuidagimoodi eriline.

Miljonideklaratsioonide hulka kasvatasid ühelt poolt erakorralised tulud väärtpaberite müügist, aga ka kinnisvara- ja metsamüügitulud, märkis Martinson. Ta lisas, et maksuametnike teise poolaasta töö keskendub nüüd just kinnisvara- ja metsamüüjatele, kes mingil põhjusel omad tulud on deklareerimata jätnud. Ühe osa neist moodustavad füüsilisest isikust ettevõtjad, teise osa eraisikud.

Hiidlaste järel teisel kohal

Möödunud aastal esitati tuludeklaratsioone kokku 13 556, sealhulgas ühisdeklaratsioone 2077, mis tegi tulude deklareerijate protsendiks 44,2 maakonna elanike koguarvust. Sellega oli Saare maakond Eestis teisel kohal, Hiiumaa järel, kelle vastav protsent küündis 48,2-ni.

Sel aastal laekus deklaratsioone 14 263 so 707 rohkem kui aasta varem, sealhulgas ühisdeklaratsioone 2082 ehk viis rohkem. Sellega suurenes tulude deklareerijate hulk elanike koguarvust 46,4 protsendile, jäädes taas alla üksnes hiidlastele (49,4%).

Tagastamisele kuulus sel aastal 11 227 deklaratsiooni järgi 25,7 miljonit krooni,

685 deklareerijal tuleb aga tulumaksu juurde maksta 15,7 miljonit. Aasta varem maksti 10 669 deklaratsiooni järgi tagasi 24 miljonit, juurdemääramisi aga tehti 637 deklareerijale 7,4 miljonit.

Deklareerimisel oli Martinsoni sõnul jätkuvalt kõige rohkem tegemist eluasemelaenu intressidega. Eelkõige nende maksumaksjate puhul, kes läinud aastal esmakordselt laenu võtsid. Ja neid oli kokku 238 inimest. “Tuli esitada täiendavaid dokumente, osadega käib töö siiamaani,” sõnas maksuametnik. Ta lisas, et koolituskulude deklareerimisega läheb aasta aastalt paremaks, kuna andmebass järjest paraneb, samas eksimusi tuleb ikka ette.

Mehis Tulk Meie Maa 07-06-2006