www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=26135&kat=1Praegu Nasval kummidetaile tootev firma Martex rajab tuleval aastal Kuressaarde uue tehase, kuhu on kavandatud ligi sada töökohta.
Martexi omanik Enn Meri ütles, et ei kavatse Nasvalt tootmist linna kolida. Aga et on ette näha ettevõtte tellimuste mahu kasvu lähema pooleteise-kahe aasta jooksul, vajab firma lähemal ajal uut tootmispinda. Pika tänava ja Ringtee nurgale rajatavas tehases loob Martex Meri sõnul ligemale sada uut töökohta.
Kuna Martex oli huvitatud Pikk 62e asuva ligi hektari suuruse krundi ostmisest, pani riik maa maikuus oksjonile ja firma selle ka võitis. Ostu-müügilepingu sõlmimine on Meri sõnul küll veel ees.
Meri tõdes, et krundi ruutmeetri kahesajakroonine hind oli soolasevõitu. “Vaatasime ka teisi krunte, aga see on väga soodsal kohal ja ma arvan, et me tuleme seal hästi välja. Hind ei ole siin kõige tähtsam,” sõnas ta. “Plaanid on tõsised, nalja pärast me seda maad ei ostnud,” lisas ta, viidates, et krundil puuduvad kommunikatsioonid ei ole probleem, kuna need asuvad suhteliselt lähedal.
Riik ajab maa hinna üles
Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütles tootmismaa kahesajakroonist ruutmeetrihinda kommenteerides, et linna see eriti ei rõõmusta. “See näitab, et riik ajab maa hinda kunstlikult üles. Seal pole mingeid kommunikatsioone, maad pole täidetud, ta pole tootmiseks mingilgi moel ette valmistatud,” sõnas ta, viidates, et selliselt riik tööstusettevõtete rajamist küll ei soodusta, pigem pärsib.
“Kui firma saab tööstuspargist, kus on olemas kõik kommunikatsioonid, maa hinnaga umbes 300 krooni ruutmeeter, siis paarisajakroonine alghind on täiesti ette valmistamata krundi ruutmeetri eest liiga kõrge,” arvas Koov. Ta lisas, et linnal endal selliseid vabu tootmismaid ei ole.
Soodsam hind motiveerib
Soodsam maa hind motiveerib abilinnapea hinnangul kinnisvarainvestorit krunti oluliselt paremini välja arendama. Koov tõi näiteks Tehnika tänavale rajatava tootmiskompleksi, mida ehitab ACG International koos Saare Arendusbüroo Grupiga. “Silma rõõmustab, kui tühermaast saab heakorrastatud ala, kus on olemas korralik infrastruktuur kõnniteede ja tänavavalgustuseni välja. See paneb ju linna mõtlema, kuidas ülejäänud tänavaosa samamoodi välja ehitada, kuigi palju tööd oleks mujalgi,” rääkis abilinnapea.
Arendaja sellise lähenemise tagas Koovi sõnul asjaolu, et ta omandas maa oluliselt odavamalt kui riik müüs Martexile. “Odavam hind motiveerib arendajat krunti põhjalikumalt välja arendama, et seal oleksid parklad, valgustus, kogu infrastruktuur, et tootmis- ja töökeskkond oleks võimalikult kaasaegne,” rääkis ta.
Maa müügist sai riik praegu ühekordse tulu ja pole teada, kuhu ta selle raha kulutab.
Tootmismaa kasutussevõtul võiks Koovi arvates olla kohalikule omavalitsusele antud võimalus protsessis osaleda. “Uute ettevõtete rajamisega luuakse uusi töökohti,
maamüügist saadava rahaga tuleks finantseerida nende piirkondade infrastruktuuri väljaarendamist, kui aga peaks midagi üle jääma, siis raha suunama linna üldise elukeskkonna parandamiseks,” arvas ta.
Mehis Tulk Meie Maa 07-06-2006