www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=2447&kat=1Lõppenud nädalavahetusel peetud merelaulude võistluse Vesikaare Tuul tulemused näitasid, et Saaremaal on peale kasvamas arvestatav noorte muusikute põlvkond, kes oskab hinge sisse puhuda nii vanadele kui uutele merelauludele.
Kui kaheksast ansamblite konkursil osalenud kollektiivist kolm olid kokku pandud koolinoortest, siis kümnest võistlema pääsenud uuest merelaulust kuus olid siinsete noorte lauljate esmaesitleda.
Seda, et Saaremaa noored merelaule esitada oskavad, näitas ka järjekorranumbrilt neljanda merelaulude võistluse Vesikaare Tuul lõpuprotokoll: ansamblite konkurentsis laulis end esikohale Kuressaare Gümnaasiumi tütarlaste trio, originaaloomingu Grand Prix’ võitnud Kalmet Rauna laulu “Leia oma saar” esitles publikule noor muusik Priit Pruul.
Et lauluvõistlusele esitatud verivärsked merelaulud laiemalt tuntuks saaksid, viisid konkursi korraldajad, Saare maavalitsus ja Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutus, tänavuse Vesikaare Tuule mööda Saaremaad laiali.
Nii said konkursile esitatud uusi merelaule reede õhtul esimestena kuulda Orissaare-kandi inimesed, kes sealses kultuurimajas konkursi nö reklaamüritusest osa võtsid. Kuna züriil sellel kontserdil veel uute laulude hindamise voli polnud, said seal oma lemmikud välja valida orissaarlased ja Orissaare Gümnaasiumi merendusklassi õpilased.
Kui Orissaare publiku lemmiklaul läks kokku järgmisel õhtul laule hinnanud zürii maitsega, siis noored OG meremehed oskasid olla originaalsed ning valisid oma lemmiklooks ainsa võistlema saadetud tango - tallinlanna Ester Tiimuse loo “Meremehe suudlus”.
Ansamblite konkurss – noorte ülekaal
Laupäeval, Vesikaare Tuule konkursside päeval, astusid esimesel kontserdil võistlustulle vokaalansamblid, kel tuli igaühel esitada kaks tuntud merelaulu. Et vanade merelaulude esitamise traditsioon veel ilmast kaugeltki kadunud pole, näitasid kõik kaheksa võistelnud ansamblit. Publiku ja hindajate rõõmuks võttis ansamblite konkursist kogenud kollektiivide kõrval osa märkimisväärne hulk noorteansambleid ja ka üks külaliskollektiiv – segaansambel Märjamaalt.
Ansamblite konkurss tõi kaasa üllatuse: kõige paremaks neist kuulutati hõbehäälne Kuressaare Gümnaasiumi tütarlaste trio koosseisus Mariliis Toon, Marvi Vallaste ja Karin Martinson.
Ansamblit juhendab muusikaõpetaja Laine Lehto, kes ei pidanud oma paarinädalase beebi kõrvalt paljuks ka tüdrukutele saadet mängima tulla.
Teisele kohale laulis end kogemustega Lyra kvartett, mille juhendajaks on Ludmilla Toon. Kolmandale kohale jäi seekord segaansambel Fraas Anita Kanguri juhendamisel. Eriauhinna said ülemerekülalised Märjamaalt.
Uute laulude konkurss – kogemused maksavad
Õhtune, küllap kõige põnevusttekitavam kontsert esitles rahvale kümmet uut merelaulu, seekord olid need kõik ka zürii kuulata ja hinnata. Hindajateks olid Saaremaa kultuurijuht Lea Kuldsepp, Saaremaa Omavalitsuste Liidu volikogu esimees Raimu Aardam ja tuntud muusikamehed Tiit Paulus ning Rein Orn.
Laule oli tulnud nii Saaremaa kui mandri autoritelt ning neid võis liigitada päris laia skaalasse - lihtsatest rahvalikest viisidest ja a capella loost kuni kaasaegsete rütmikate mereviisideni välja.
Zürii hindas tänavuseks parimaks lauluks Kalmet Rauna kirjutatud loo “Leia oma saar”, mille autor sai traditsioonilise puust meremehe santsukasti e grand prix’ omanikuks. Seda, et kogemused on hinnas, näitab fakt, et Kalmetil on nüüd kodus erinevas suuruses santsukastid kõigilt neljalt seni toimunud Vesikaare Tuulelt.
Sama laulu valis eelmisel õhtul oma lemmikuks ka Orissaare publik.
“See lugu on kirja pandud spetsiaalselt Vesikaare tuule jaoks,” kinnitas Kalmet ja selgitas, et sel aastal püüdis ta võistluslaulu teha pisut tempokama kui eelmistel kordadel. “Arvan, et oleks juba aeg letargiast välja tulla ja mereteemalised nutulaulud, nagu neid üsna palju tehtud on, hoopis kõrvale lükata. Ja oleks tore, kui kõik laululoojad niimoodi arvaksid,” soovis ta.
Esimese preemia ja pisut väiksema santsukasti pälvis Kalmet Rauna ansamblikaaslase Ainar Viirese laul “Elu peremees”, mille esitas Leho Heinmaa, saarlaste tulevikulootus laulumaailmas. Solisti teeneks luges loo autor ka selle, et “Elu peremehest” sai selle õhtu publiku lemmiklugu. “Ilma Lehota poleks mu laul nii kõrgele kohale küündinud,” arvas eelmistel Vesikaare Tuule konkurssidel uusi laule esitanud, kuid tänavu esimest korda heliloojate ritta astunud Ainar.
Konkursi kahe parema laulu teksti autor on Ainar Viirese abikaasa Marika Viires, kelle sõnul püüdis ta ka laulusõnade tegemisel sirgest mereteemast hoiduda ning seda temaatikat veidi lõbusamalt käsitleda.
Tähelepanuväärne on fakt, et Marika on laulutekste kirjutama hakanud häda sunnil. “Kuna minu mees ja Kalmet mängivad ühes bändis, tekkis neil kunagi probleem inglisekeelsetele lauludele eestikeelsete sõnade saamisega. Nii hakkas asi pihta ja nüüd olen sõnad kirjutanud ka kõigile nende loodud Vesikaare Tuule lauludele ning ühe korra ka Kalmeti laulule, mis läks Eurovisiooni lauluvõistlusele,” rääkis ta.
Teise preemia sai laul “Äraarmunud meremees”, mille autoriks on samuti pea igalt Vesikaare Tuulelt kõrgeid kohti ja santsukaste (temale tõi tänavune võistlus koju kolmanda kasti) kaasa viinud laulukirjutaja Ülle Reinsoo.
Konkursi teine voor nelja konkursi parematele lauludele
Zürii liige Lea Kuldsepp, kes oli koos Ludmilla Tooniga ka lauluvõistluse üks peakorraldaja, ütles, et korraldajate ja zürii otsusega saab kevadel teoks ka Vesikaare Tuule teine voor.
Merelaulud võistlevad edasi ühel suuremal Tallinna ja Stockholmi vahel kurseerival reisilaeval ning on tõenäoline, et sel võistlusel konkureerivad omavahel kõigi nelja seni peetud Vesikaare Tuule lauluvõistluse paremad lood.
Võistlust kommenteerivad osalejad ja korraldajad
Zürii liige, muusik Tiit Paulus
ütles konkurssi kommenteerides: “Kõige tähtsam on, et inimesed harrastavad laulmist ja laulude kirjutamist. Kui on harrastajaid, siis tuleb ka tippe,” sõnas ta ja luges tänavuse konkursi tippudeks ennekõike noori lauljaid. “Priit Pruul on endale juba Eestis ja isegi väljaspool seda nime teinud ning paistab, et lootustandvaid noori on juurde tulemas veelgi,” tõdes ta.
Konkurssi tervikuna hindas ta tavalises koolipoiste hindamise süsteemis hindega 3+.
“Laululoojate tase oli nagu ikka - tuntud saaremaa tase. Arvan, et laulukonkurss “Vesikaare Tuul” liigub sedavõrd edasi, kuivõrd Saaremaa noored lähevad mujale nägema-kuulama ja tulevad siis siia tagasi,” pani Paulus ka heliloomingus panuse noortele.
Tänastele laululoojatele oli Paulusel ette heita ka liigset elektroonika kummardamist. “Elektrooniline muusika on minu meelest natukene juba kulunud, mujal maailmas on see buum ammu läbi. Küllap peab see muusika meil veel mõned aastad põdema, et muusikud hakkaksid jälle pille kätte võtma,” sõnas ta.
Ka grand prix’ võitja Kalmet Rauna
hindas tänavusele konkursile esitatud uute laulude saagi keskmiseks.
Samas avaldas ta, et võib-olla ei mõju publiku ja heliloojate aktiivsusele hästi konkursi praegune toimumise aeg. “Vesikaare Tuul on küll tore ettevõtmine, aga sombusel sügisel, kui kontserdi publikumiks on enamasti kohalik rahvas, on sel üritusel raske suuremat furoori tekitada ja nii suure asja korraldamisega kaasnevast rahapuudusest üle saada. Arvan, et kui maavalitsus ja Kuressaare linnavalitsus suudaksid ükskord oma jõud ja raha ühendada ja merelaulude konkursi Kuressaare merepäevadega kokku lükata, saaksid merepäevad ühe sisuka päeva juurde, millele jätkuks (ka kaugemalt) publikut ja rohkem raha,” sõnas ta ja tõdes, et ilmselt tooks suurem publikuhuvi aktiivsemat osalust ka Eesti heliloojatelt.
Võistluse korraldaja Lea Kuldsepp
tõdes, et tänavust konkurssi oli küllalt raske läbi viia, kuna möödunud aastal lauluvõistlust ei toimunud ja heliloojatelt laekus ehk just selle tõttu vähem laule.
“Sellegipoolest oli see konkurss omanäoline ja nii ansamblite esinemise kui uute laulude valikuga jäid korraldajad rahule,” ütles ta. “Olen täiesti kindel, et iga uus laul leiab endale esitaja. Võtame või need rahvalikud laulud - minu meelest sobivad need väga hästi rahvamuusikaansamblite repertuaari.”
TIIU TALVIST Meie Maa 14-11-2000