www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=2099&kat=1Laevafirma väitel ei ole liinil võimalik tagada vaba konkurentsi.
Hansatee lükkab Saaremaa ja mandri laevaliinile tuleku vähemalt aasta võrra edasi, kuna leiab, et firma satub liini senise monopolisti Saaremaa Laevakompaniiga võrreldes halvemasse seisu.
“Hansatee on arvamusel, et kuna Saaremaa Laevakompanii opereerib riigiga sõlmitud lepingu järgi neljal laevaliinil, kuid riigi praamidotatsioon neile liinidele on ühine, tekib olukord, kus laevakompanii saab rohkem toetusraha kui Hansatee,” lausus teede- ja sideministeeriumi asekantsler Rene Treial. “Seetõttu pole tagatud vaba konkurents, mis on Hansatee Saaremaa liinile tuleku põhieeldusi.”
“Reaalselt näib, et meil on praegu nii palju tegemist uue laevaga, et me vähemalt lähiajal Saaremaa liinile ei lähe,” sõnas Hansatee Grupi nõukogu esimees Toivo Ninnas. “Samas ei saa öelda, et me oleks selle mõtte päris maha matnud, sest kunagi ei saa öelda kunagi.”
Hansatee kavatseb muretseda Tallinn–Helsingi liinile 2, 5 miljardit krooni maksva reisilaeva, mis mahutab 2500 reisijat.
Hansatee juhatuse liige Kalev Järvelill lausus, et ei soovi firma strateegilisi plaane avaldada. “Võin öelda, et käesoleval sügisel me kindlasti liinile ei kavatse minna,” sõnas ta.
Saaremaa Laevakompanii tegevjuht Tõnis Rihvk ütles, et ta ei oska öelda, kuidas mõjub laevakompaniile Hansatee Grupi esialgne loobumine Saaremaa ja mandri vahele opereerima tulemisest. “Igasugune konkurents on kindlasti teretulnud, kuid kui nad on loobunud, siis ilmselt paljuski seetõttu, et on asja läbi arutanud ja leidnud, et ei ole mõistlik konkureerida,” sõnas Rihvk.
Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Kuldar Väärsi sõnul on ministeerium olnud kogu aeg seisukohal, et kõigile saarte ja Mandri-Eesti vahel opereerimisest huvitatud laevafirmadele tuleb tagada võrdsed tingimused.
“Mingil juhul ei tehta takistusi Hansatee Grupi või siis mingi teise firma konkureerimisele Saaremaa laevakompaniiga,” kinnitas Väärsi.
Tema väitel on teede- ja sideministeerium väga huvitatud sellest, et konkurent Saaremaa Laevakompaniile tekiks võimalikult kiiresti, sest maailma praktika näitab, et monopoli kadudes langevad ka piletihinnad.
Riigieelarve projekti kohaselt antakse tuleval aastal teede- ja sideministeeriumi eelarvest saartega ühenduse pidamise toetuseks 63 miljonit krooni. Tänavu sai Saaremaa Laevakompanii riigieelarvest praamiliikluse dotatsioonideks eraldatud 62,9 miljonist kroonist 52 miljonit.
Mullu teenis Saaremaa Laevakompanii 57,5 miljoni kroonise käibe juures 4,5 miljonit krooni puhaskasumit, aasta varem olid käibe- ja kasuminäitajad vastavalt ligi 51 miljonit ja 3,1 miljonit krooni.
Laevakompanii taotleb riigilt lisaraha
Saaremaa laevakompanii ei lepi tuleva aasta riigieelarve projektis firmale otsetoetuseks lubatava 52 miljoni krooniga ja kaupleb teede- ja sideministeeriumilt raha juurde.
“Kui raha juurde ei saa, tuleb muud moodi kokku hoida, mis võib viia ka reiside arvu kärpimisele,” sõnas laevafirma tegevjuht Tõnis Rihvk, kes ei soovinud öelda, kui suurt summat firma juurde tahab.
Laevafirma sai ka tänavusest riigieelarvest 52 miljonit krooni, kuid kasvanud kütusehinnad ja dollari kallinemine toovad Rihvki hinnangul aasta lõpuks ettevõttele 5–10 miljoni kroonise erakorralise kahjumi. “Suuremaks ei tohi kahjumit lasta,” lisas Rihvk.
Augusti lõpus Saaremaa laevakompanii omanikuga kohtunud riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liikmed leidsid, et tuleval aastal peaks firmale andma tänavusest otsetoetuse summast kaheksa miljonit enam.
Riigikogu Isamaalidu fraktsiooni aseesimehe Meelis Atoneni hinnangul ei oleks lisaraha eraldamine põhjendatud, kuna tarbija jaoks ei muutuks sellest midagi ei paremaks ega odavamaks. “Paraneb vaid Saaremaa Laevakompanii olukord, kes on kui täitmatu auk: üha riigilt lisaraha saades kasvavad nende soovidki samas tempos või kiireminigi,” sõnas Atonen.
Atoneni kinnitusel on ta jätkuvalt veendunud, et toetust ei tohiks anda firmale otse, vaid seda peaksid jagama ja kasutama saarte omavalitsused. “Kohalike omavalitsuste ülesanne peaks olema nimetatud dotatsiooni jagamise korra väljatöötamine ning kohalikele inimestele teenuse osutamine,” nentis Atonen. Samas ei soovivat vallad ise dotatsiooniga tegeleda ning seetõttu on süsteemi muutmine teede- ja sideministeeriumi poolt takerdunud.
Andres Sepp
Andres Sepp, Oliver Rand Meie Maa 14-10-2000