www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=1112&kat=5
Juubelinäitus ja liturgia Kuriste kirikus

27. juulil 1890 pühitseti Jumalaema sündimise auks sisse Kuriste kirik.

Kuriste kiriku lähedal Nõmme talus elanud kunagi mees, kes rääkinud, et siia ehitatakse kirik. Mees ajanud ikka vareseid puu otsast ära, et see olevat püha koht. Nii saigi olema, sellele kohale ehitati Kuriste kirik, mis püsib ja tegutseb juba 110 aastat.

Kuriste kirik ehitati aastatel 1884–1890. Kiriku ehitajateks olid olnud saarlased. Kollased tellised toodi hobuste ja härgadega Riiast.
19. sajandi esimesel poolel alanud usuvahetusliikumine Eestis saavutas Hiiumaal hoogsa arengu sajandi 1880. aastail.

1883. aasta kevadel tutvusid Lelu mehed Andrus Veel ja Tõnis Padu kalapüügil Topu rannas tsaari usuga ja rääkisid sellest ka kodus. Inimeste huvi asja vastu oli suur, sest parasjagu oli Emmaste luterlik pastor teadustanud Lelu rahvale rendi suurendamisest 1884. aastaks.

Matse vanatalu peremees läkski 1883/84 aasta talvel rahva õhutusel Haapsallu uue usu kohta selgitust saama. Kui ta koju jõudis, algas kohaliku võimu-mõisnike ja luteri usu õpetajate vastutegevus. Tõnise poeg ja Joosep Padu kirjutab oma päevikus: ”Parunid ähvardavad kohtadest välja tõsta niisugused paganad, kes julgevad oma kalli eesti usu ära anda. Ühtlasi keelati Lelu meestele passe anda ja laeva “Progress” kaptenil passita inimesi üle mere sõidutada.”

Tõnis Padu sai kavalusega passi ometi kätte ja sõitis uuesti Haapsallu sealsele preestrile Poletovskile asja selgitama. Kevadel passikitsendused tühistati ja 1884. aasta suvel tulid õigeusu vaimulikud Hiiumaale. Peaaegu kogu Lelu küla läks “tsaariusku”.

Kuni Kuriste kiriku valmimiseni toimusid jumalateenistused Lelu Matse talus Tõnis Padu elutoas. kirikukellad rippusid talu õues saarepuude otsas, alles kiriku valmides viidi need viis kella kirikutorni.

Esimese maailmasõja ajal viisid sakslased kellad ära. Omariikluse algaastail saadi kolm uut kella, kuid need polevat nii kaunikõlalised kui endised kellad.

Tekib küsimus - miks ehitati omaaegsed riigikirikud (Kuri, Kuriste, Puski) suurematest maanteedest kaugemale?

Rahva mälestus annab järgmise vastuse. Suuremõisa krahvile ei meeldinud vene usk ega kirikud. Ta ei saanud aga tsaarivõimu vastu: silmakirjalikult “annetas” riigikirikule siis krundid.

Kirik rõõmustas sellise “vastutulelikuse” üle, kuid ehituskrundid anti metsa... krahv ei võivat nende kirikute “hirmsaid kellalööke” kuulda.
1886. aastal oli Kuriste koguduses siiski 141 liiget. Praegu ligi poolsada.

Tänase koguduse suurim mure on kiriku sarkaal- ja kunstivarade säilitamine ning kiriku remont.
Käesoleva aasta juunis (kui veel ei sadanud) korraldas kogudus Eesti Kultuurkapitali ja AS Kanut restauraatorite osavõtul kirikuvarade suurpuhastuse ja inventariseerimise.

Hallitusseentest mürgistatud õhus töötati respiraatorites ja kinnastes.
Aruanne ja dokumentatsioon on veel valmimas, kuid juubelijumalateenistuse ajal on võimalik kirikus näha väikest näitust kirikurõivastest ja ikoonidest. Kahtlemata on see Hiiumaal, aga vist Eestiski ainulaadne väljapanek.

Jumalateenistus Kuriste kirikus toimub pühapäeval, 30. juulil kell 11. teenib preester Jüri Ilves.

Hillar Padu Hiiu Leht 25-07-2000