www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=10513&kat=1
Balti-sakslased avasid Selgasel mälestuskivi oma esivanemate mõisas

Selgase mõisa peahoone asukohale paigutati laupäeval Diedrich von Esseni välismaal elavate järeltulijate poolt mälestuskivi.

Mälestuskivi avamise juures viibisid ka paljud Selgase ja Pidula elanikud. Ettekannetega esinesid Mustjala kooli õpilased õpetaja Helje Raaperi (Haandi) juhendamisel. Pärast seda sõideti Lümandasse, kus toimus pidulik koosviibimine.

Endise Selgase mõisa asukoht on võssa kasvanud ja korrastamata. Endisel ajal oli seal mõisaaias külanoorte kooskäimise koht, kus suvel laupäevaõhtutel tantsiti, ka jaanitule tegemise koht oli sääl. Selgasel oli siis palju noori ja ka Pidula noored käisid sääl mõnikord tantsimas.

Selgase mõis hakkas kujunema 1572. aastal, mil Saare-Lääne piiskopiks valitud hertsog Magnus hertsog Magnus meeslääniõiguse järgi Diedrich von Essenile Pidula vakusest Selgase külast 3 tühja adramaad ja kaks üksjalga ning Rahtla külast ühe üksjala andis.

Essenite valduses püsis Selgase mõis 165 aastat. 1737. aastal müüsid Essenid Selgase mõisa maanõunik Mathias von Stackelbergile, kes oli Pidula mõisa omanik ning siis liideti Selgase mõisa maad Pidula mõisaga.

Julius Mark Meie Maa 13-08-2002