www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=10480&kat=1Kuressaare linnavalitsuse initsiatiivil on loomisel sihtasutus, mis hakkaks edaspidi Kuressaare ooperipäevi korraldama ning likvideeriks ürituse praeguseks kogunenud võlgnevused.
“Räägitud on ka kultuuriministeeriumiga, et sihtasutuse asutajateks oleks riik ja linn, kuid see ei ole veel otsustatud, sest otsustajateks on vabariigi valitsus ja linnavolikogu,” ütles Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi.
Tema andmeil on ooperipäevade korraldajatel kogunenud rahalisi võlgu umbes poole miljoni krooni ümber, kuid sama palju on veel kohustusi, mille täitmise tähtaeg pole veel kätte jõudnud.
Ooperipäevi korraldagu saarlased
Samuti koosolekul osalenud Saare maavanema Jüri Saare sõnul ei tohi juhtuda, et ürituse korraldajad jäävad võlgu. “Siis võib ju juhtuda, et tuleb keegi Soome härrasmees, ütleb, et ma maksan need võlad kinni ja hakkab ise korraldama. Ooperipäevade korraldamine peab jääma Saaremaale,” ütles Saar.
Maavanema sõnul on Saaremaal sarnane juhtum olnud juba paar aastat tagasi. “Kaks aastat tagasi olid Saaremaa ralli korraldajad sama moodi võlgades, kuid praegu on üritus väga positiivne,” meenutas ta.
Tamkivi kutsub augusti keskel kokku kõik festivali võlausaldajad. “Teeme võlausaldajate koosoleku, kus räägime sellest, millised on nende plaanid ja püüame kokkuleppele jõuda,” ütles linnapea.
Peakorraldaja rahul
Ooperipäevade peakorraldaja Ludmilla Tooni sõnul on tal hea meel, et linn on aru saanud festivali tähtsusest ning selgitas, et nii suure ürituse välja arendamiseks on vaja aega. “See on kaubamärgi ülesehitamise hind, see on tase, mille eest tuleb maksta, ürituse suurus, mille eest tuleb maksta,” ütles Toon.
Sel aastal toetas maavalitsus saarte programmi kaudu ooperipäevi 300 000 krooniga. Linnavalitsus on igal aastal eraldanud ooperipäevadeks sada tuhat krooni.
“Linnale ei too uus sihtasutus otseselt kohustusi, kuigi kui asutaja olla, siis peaks vaatama, et see üritus kestaks edasi, et midagi halba temaga ei juhtuks. Kui sihtasutus luuakse, siis volikogu peab seda osalust arutama, see on eelarve küsimus,” rääkis Tamkivi.
Linnapea sõnul on vara rääkida, kes loodava sihtasutuse nõukogusse kuuluksid, kuid ettepanekuid on tehtud mitmetele ärimeestele. “Nõukogu peaks olema piisavalt kandev, seal peaks olema linna ja riigi esindajad ning ka kunsti ja majandusinimesi, et nõukogu oleks teovõimeline,” sõnas ta.
Sergo Selder Meie Maa 10-08-2002