 |
Reede, 2. juuni | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | ||||||||
| Jõuduandev kahekõne Hiiumaa muuseumi näitusesaalides | ||||||||
Ärkasin ehmatavast unenäost, milles Kärdla saabki puhtaks ja säravaks linnaks vaid siis, kui siin elavad üksnes pensionärid. Siis ei viska keegi maha suitsukonisid ega sülita sihvkakoori. Ei urineeri vastu trumme ega lõhu lõhkumise lustist selle kallal, mis muidu rõõmu tooks. Nõndaks, kuid igatsus ja kohalejõudmine on siiski liiga harva reaalsus. Pigem jääbki unistuseks nagu hea nähtavus uduloori taha. Unistus aga köidab alaliselt meie argielu meeli ja siingi tuli taas kunst appi, kuna tööd Enn Kunila kogust on justkui hetkeks realiseerunud ebamaine unistus. Siin, Hiiumaal, meile kõigile. Meie algusaastate maalikunst on kohale jõudnud, kuid kardan, et igatsus jääb. Selle fakti, et pildid on siinsamas, Hiiumaal, mõistmise igatsus valutab südant. Olen kindel, et sellist kogumit üheskoos ei näe meie saarel enam väga kaua, kui üldse. Vähemalt ühe inimpõlve vältel mitte. Vaimsed müürid meis endis ja meie ümber on ühiselt ümberlükatavad, ole kes tahes, müüja või ostja. Meile antud võimaluste kasutamatus pole asendatav isegi üüritud närvidega. Ohverdagem aega ja vaadakem rännumaastikke, millede autoriteks Oskar Hoffmann, Amandus Adamson, Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Oskar Kallis, Ado Vabbe, Paul Burman, Konstantin Süvalo, Erik Haamer, Richard Uutmaa, Johannes Võerahansu, Elmar Kits, Endel Kõks, Lepo Mikko, Henn Roode. Lisaks näituse avamisel esitletud raamatus olevatele nimedele on eksponeeritud veel kaks maali, autoriteks Evald Okas ja Karl Burman. Eriliselt kauniks teeb tänased sügispäevad see, et selle näitusega kaasneb lausa raamat, mis ju jääb. Jah, raamat kui kataloog. Uhkelt kujundatud ja austusväärselt toimetatud, kus tekstid maalide taustu avardamas ning fotodki aja kaduvust peegeldamas. Tõsine heameel ja valgustatud äratundmisrõõm paitab silmi, kui süveneda Olev Subbi mõistuse ja südamega tehtud näituse kujundusse. Meistritöö jälg neis ruumides on see, kuis pildid seintele nõndaviisi harmooniasse seatud ning suursugune plakat viibki meid jõuduandva kahekõneni. Dialoogini, kust selgub, et kunstikoguja Enn Kunila süvitsiminek on vägagi peenetundeline ja teadlikult loojaid väärtustav. Nõnda, et küllap iialgi pole tal endal pisimatki tarvidust tegeleda hingetaguste maastike restaureerimisega või ümberraamimisega. Vältides tolmunud tuimust on taastõestunud tõelise kunsti lihtne jäävuse seadus. Maastik ise on klassikaline väljapääs maalikunstnikule, mõnikord isegi igav, aga siiski alaline vajadus nagu leib. Olgu siis piiridega riigis või piiratud vaimule, aga neil maalidel on omapärane keskkonna hõng juures. Sellepärast, et autorid olid kultuurikandjad, mitte huupi sehkendajad. Muidugi selge see, et nüüdseks maksab nimi motiivist palju rohkem, kuid tollal oli nendeni jõudmiseks vajalik ennastunustav tung ja iha, rahamure vaevast hoolimata. Mõelgem vaid, sest kunstiõpik on see Hiiumaal avatud raamat nagu isamaa kunstiilma avanev uks on see näitus. Just nüüd, Eesti Vabariigi 90. aastapäeva künnisel. Kui tuli juba aknas, on hea minna. Kohutav, kui ei tahagi avaneda jõuduandvale kahekõnele. Tahaksin ärgata unenäoga, milles Kärdla saabki puhtaks ja säravaks. Ka siis, kui siin elavad kõik koos, noored ja vanad. Las siis sülitavad vastutuult. Ainult, palun, mitte sellise näituse peale, nagu “Igatsus ja kohalejõudmine. Töid Enn Kunila kogust”, mis avatud. Hiiumaa muuseumi Pikas Majas veel 25. oktoobrini. Enne nii sügavate juurtega näitust on alates 1987. aastast Hiiumaal, Kärdlas näidatud kaasaegset eesti tippkunsti sellistelt autoritelt nagu Ülo Sooster, Epp Maria Kokamägi, Tiit Pääsuke, Eve ja Ants Viidalepp, Mari Kurismaa, Peeter Mudist, Maarit Murka, Miljard Kilk, Merike Estna, Aapo Pukk, Jüri Ojaver, Lemming Nagel, Olev Subbi. Seda mainitud seetõttu, et nende looming toetub suuresti sellele, mida tänasel päeval muuseumis näha. Hilinenud side on loodud, olles siinjuures järjepidevuse märgiks taeva ja maa vahel. |
||||||||
|
||||||||
| OTT LAMBING Hiiu Leht 12-10-2007 | ||||||||
|
||||||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3970 | Veebimajutus: www.eq.ee | |