|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
PRIA jättis kohtus käinud taluniku toetustest ilma
|
|
|
|
PRIA-ga toetuste pärast kohut käiv Saaremaa talunik Andrus Sepp jäi ilma 2007. aasta pindalatoetustest ja peab tagasi maksma varem saadud summad, kuna tema karjamaadel kasvav rohi polevat eksperthinnangu kohaselt kariloomadele söödav.
“Enamikul [Andrus Sepa talu] vaidlusalustel aladel ei ole alustaimestik loomade poolt söödav või on isegi mürgine ning toimub üleüldine sarapuude ja pajudega võsastumine,” väitis PRIA pressinõunik Taavi Linnamäe Meie Maale.
Kaarma vallas asuva Metsa Johani talu peremees Andrus Sepp ütles, et kui Lääne- Eesti sadadele põllumeestele tõi eelmine nädal rõõmusõnumi vaidlusaluste toetuste väljamaksmise kohta, siis tema sai uskumatu teate – ta on toetusi küsides PRIAt teadlikult petnud ja karjatanud loomi karjamaadel, kus kasvav rohi süüa ei kõlba.
“Kuid loomad söövad neid taimi ja seda on teisedki talupidajad näinud," raiub Andrus Sepp PRIA väidetele vastu. Sepa talu jaoks võib see tähendada pankrotti, kuna tagastada tuleb sajad tuhanded kroonid, mis on juba investeeritud talu arengusse.
Kolm kohtuvõitu juba olemas
Lisaks temale oli Metsa Johani talu peremehe andmeil Saaremaal kümmekond ja Hiiumaal veel poole vähem talunikke, kellele PRIA toetuste maksmisest keeldus ja varemmakstud raha tagasi nõudis. “Enamusel tuuakse põhjuseks see, et nad ei ole oma alasid hooldanud ja neil pole üldse loomigi. Nad ei vastanud kriteeriumidele,” sõnas Sepp. “Minul on loomad olemas, aga mulle on toodud ette see probleem, et minu karjamaal ei olevat söödavaid taimi.”
Andrus Sepp peab seda lolluseks, sest PRIA väidetu järgi ei saaks ta Metsa Johani talu, mis suure osa sissetulekust saab samadel karjamaadel rohtu söövate lihaveiste müügist, pidadagi. Ja loomad söövad neil karjamaadel juba alates 2000. aastast.
Andrus Sepp toob PRIA väidetele vastuseks tänavu suvel tema talu külastanud Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi arvamuse, et “veisekari on heas toitumuses, karja tase on keskmisest kõrgem, loomad on head rohumaa kasutajad ja nähtu põhjal kasvavad edukalt ka väheväärtuslikel maadel”. Samuti kontrollib talu pidevalt taimetoodangu inspektsioon ja riiklik looduskaitsekeskuse, kuna maad asuvad Natura aladel.
PRIA-ga advokaat Andres Tamme abil pikalt kohtuteed käinud taluniku sõnul ei ole tegemist üldse sisulise, vaid puhtalt õigusliku vaidlusega, kus peale jääb seadustest rohkem enda kasuks kallutavaid nüansse leidev pool.
Viimase poole aasta jooksul on Andrus Sepp saavutanud riigikohtus PRIA üle kohtuvõidu kolmel korral. Riigikohus on kohustanud PRIAt ümber vaatama oma otsuseid, millega 2005. aastal keelduti Andrus Sepa maadele erinevatel põhjustel toetuste eraldamisest. Nüüd kaalub Andrus Sepp uut kohtuteed.
Andrus Sepaga 2006. aasta toetuste tagasinõudmise pärast peetud kohtuvaidluse käigus on PRIA küsinud kaks korda ekspertarvamust põllumajandusliku tegevuse võimalikkusest vaidlusalustel maadel.
Taavi Linnamäe ütles maaülikooli ekspertide hinnangut vahendades, et lisaks mittesöödavale alustaimestikule on Metsa Johani talu maade lagedamate piirkondade puhul tegu liigniiskete aladega, kus traditsioonilised kultuurrohumaa taimed praktiliselt puuduvad.
Linnamäe sõnul ei saa võsa, kus alustaimestik pole valdavalt sobiv ja piisav loomade karjatamiseks, nimetada karjamaaks. PRIA hinnangul on Andrus Sepal küll ka nõuetele vastavaid karjamaid, kuid toetuse reeglite järgi tuleb raha tagastada, kui nõuetele ei vasta rohkem kui 30 protsenti kontrollitud maadest.
Sajad miljonid toetusteks
Pindalatoetusi makstakse põllumeestele alates 2004. aastast, igal aastal saab rahalist toetust enam kui 17 000 taotlejat üle Eesti enam kui 800 000 hektarile maale. Toetustena makstakse igal aastal sadu miljoneid kroone. Saare maakonnas on tänavu pindalatoetuste taotlejaid 1261. Eestis tervikuna võeti enne Euroopa Liiduga liitumist heas korras ja toetuskõlbliku põllumaana arvele kokku 1,2 miljonit hektarit maad.
Igal aastal peavad talunikud toetust uuesti küsima, näidates ära, millist maad sel aastal harivad ja hooldavad ja kuidas toetuste tingimusi täidavad. Andmeid kontrollivad igal aastal PRIA inspektorid. Lisaks kontrollile uuendab PRIA vähemalt iga viie aasta tagant põldude registri aluseks olevat ortofotot.
Saaremaal selgus 2005. aastal tehtud ortofoto analüüsi tulemusel, et üsna suur osa neist pindadest, millele põllumehed on toetust taotlenud ja ka saanud, ei ole tegelikult toetusõiguslikud. Kokku oli taolisi pindu 470 Saare-, Hiiu-, Pärnu- ja Läänemaa taotlejal, kellelt nõuti aastail 2004–2006 makstud toetused alguses tagasi.
Septembris aga otsustas vabariigi valitsus loobuda toetuste tagasinõudmisest juhtudel, kus on tuvastatav loomade karjatamine taotletud pinnal. “Kuna probleem oli selles regioonis ulatuslik, samuti on selgunud, et toetuste saamise tingimused ei pruukinud olla kõigile taotlejatele piisavalt arusaadavad,” põhjendas PRIA.
Jalutuskäik läbi metsa
Seejärel küsis PRIA kõigi nende taotlejate käest, kas nad on sellel pinnal nõutud tegevusi teinud. Neilt, kes seda teinud ei olnud, küsib PRIA toetuse tagasi. Taotlejate juures, kes ütlesid, et nad on vaidlusalustel maadel mingis osas siiski loomi karjatanud, käisid suve hakul PRIA inspektorid. Kui selgus, et taotleja rääkis tõtt, toetust selle pinna eest tagasi ei nõutud.
“Kui aga tuvastati näiteks, et taotlejal on küll loomad, kuid vaidlusalustel maadel puudus valdavalt alustaimestik, siis ei saa neid maid karjamaadeks pidada, kuna tootja ei ole tegelikkuses nendel maadel loomi karjatada saanud. Ehk piltlikult öeldes – kui lehm metsast läbi jalutab, ei muutu mets veel karjamaaks,” ütleb PRIA esindaja.
Taotlejaid, kellel vaidlusalustel pindadel nõutud ulatuses karjatamist üldse ei tuvastatud, oli neljas maakonnas kokku 71, Saaremaal 27.
|
|
|
 |
|
|
Andres Sepp Meie Maa 12-10-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi | | |
|