|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Saarlasi ähvardab praamipileti kallinemisel üleüldine hinnatõus
(25)
|
|
|
|
Majandusministeeriumi kavandatav praamipiletite järsk kallinemine lööb valusalt saarlaste rahakoti pihta, sest toob uuest aastast kaasa Saaremaale tarnitava kauba kallinemise ja vähendab turismist laekuvat tulu.
Saare maavanema Toomas Kasemaa sõnul mõjutab praamipiletite hinna tõus kindlasti ka teisi hindu tõusu suunas ning pole saarlaste huvides.
Arusaamatu hinnakujundus
“On sügavalt arusaamatu, miks hinnakujundus on just selline nagu see on,” sõnas maavanem. “Suvel sai praamipiletite hinda puudutavaid ideid koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Väinamere Liinide esindajatega paika pandud, kuid nüüd vaatan ma praamipiletite hinda puudutavast eelnõust, et kokkulepitud põhimõtteid järgitud ei ole. Hinnapoliitikat tuleb küll muuta, kuid muudel alustel.”
Saaremaa majandusprotsesside analüüsimisega tegelev Aivar Sõrm lausus, et ilma kavandatavasse muudatusse tõsiselt süvenemata on raske anda korrektseid hinnanguid.
“Pealispinnal tundub, et hinnatõusu raskuskese on eelkõige suunatud inimvoole ehk sõiduautodele ja reisijapiletitele, vähem on kallinemas kaubavedude maksumus,” hindas ta. “Kuskil oli viidatud ka täiendavale loodetavale lisatulu numbrile, 20 miljonile kroonile. Kui on tegemist tõesti viidatud suurusjärguga, siis vahetu mõju otsesele majandustegevusele Saaremaal ei ole veel katastroof, kuid ebameeldiv uudis on see ikkagi. Kindlasti käib see oluliselt nii püsiasukate kui külaliste rahakoti pihta.”
Suur löök turismile
Aivar Sõrme sõnul on 1. jaanuarist kavandatav praamipiletite hinna tõus kõige suurem tagasilöök Saaremaa turismile.
“Alles paar päeva tagasi sai viidatud, et teenuste/kaupade hinnatasemelt ei ole Saaremaa Tallinnast enam kaugel,” osutas ta. “Ja suvine nädal „saare saunas“ maksab pea sama palju kui puhkusereis soojale maale. Oma raha oskab lugeda nii eestlane kui moorlane ning turismis on niigi ees rasked ajad. Hinnatõus selles olukorras on küll kõike muud kui teretulnud. Mõistusega võttes võiks tõdeda, et see ongi nõudluse ja pakkumise vahekord ning turumajandus. Emotsionaalselt aga tundub käsitlus „taksi tõstmine kui transpordikorralduse parendamise meetod“ tänases olukorras raskesti hoomatavana.
***
Hinnatõus aitab riigi raha kokku hoida
Parvlaevapiletite hindade tõstmisega hoitakse riigieelarvest kokku hinnanguliselt 20 miljonit krooni aastas.
“Määruse rakendamisega kasvab prognoositavalt piletitulude laekumine 20 miljonit krooni aastas, mille võrra väheneb parvlaevaliinidele suunatav toetus,” seisab eile avalikustatud määruse projekti seletuskirjas.
Jaanuaris jõustuva uue hinnakirja (vt tabel) kohaselt kasvavad üleveo hinnad pea kõigis kategooriates, kuid suurem hinnatõus puudutab sõiduautosid. Keskmisest rohkem kallineb ka poolhaagisega veoki ülevedu. Busside üleveo hinna muutus on väiksem või jääb hind paika. Reisijapileti hinnad jäävad seni kehtivate suviste hindadega samale tasemele. Sõru-Triigi liinil tõusevad hinnad rohkem kui teistel liinidel, sest seal kehtestatakse sarnased hinnad Kuivastu-Virtsu liiniga.
Ministeerium prognoosib piletihindade tõusu tagajärjel mõningast reisijate arvu vähenemist. “Samuti tõstab transpordi kallinemine mõningal määral toodete omahinda, kuid selle mõju on tagasihoidlik (transporditeenused moodustavad tarbekaupade hinnast keskmiselt paar protsenti, saarte puhul võib eeldada mõnevõrra kõrgemat osatähtsust),” seisab määruse seletuskirjas.
Reedestele ja pühapäevastele tippaegadele paigutatavatele kaubaautodele kehtestatakse hinnakoefitsient 3. See peaks ministeeriumi hinnangul tagama veoautode liikumise vähem koormatud aegadel ning see omakorda jälle tagama rohkem ruumi sõiduautodele.
Puhkusel viibiv Väinamere Liinid OÜ tegevjuht Urmas Treiel ütles, et määruse ettevalmistamisel oli põhiroll ministeeriumil ja maavalitsustel.
“Meie ettepanekut üle minna ainult sõidukipiletile arvestatud pole. Minu teada peaks saarlase soodustus olema suurenenud. Hinnad lähevad küll aastaringselt ühesuguseks, kuid põhiliselt peaks tõus puudutama suvist turisti. Vähemasti aruteludest jäi mulle selline mulje,” jutustas Urmas Treiel.
Ta märkis, et piletitulu on sel aastal väga võimsalt kasvanud ja tulubaasile heaks toeks olnud. “Meie asi on vedada nende hindadega, mis riik kehtestab. Kuna piletitulu meile ei laeku, siis see, millised on piletihinnad, meie tulusid ei puudata. Seepärast jätaksin arutelu hindade suuruse ja soodustuste protsendi üle maavalitsuse ja riigi esindajatele,” sõnas Treiel.
Hinnad paigas seitse aastat
• • Majandusministeeriumi teatel on Kuivastu-Virtsu ja Heltermaa-Rohuküla liinil piletihinnad püsinud muutumatuna 2000. aasta veebruarist, mõned hinnad veelgi kauem.
• • “Sel ajal on aga suurenenud nii liini teenindamise kulud kui riigi toetus laevaliinidele. Perioodil 2002–2006 on tõusnud kulud kütusele ca 70%, tööjõukulud kolmandiku võrra (millest ca 10% võib panna suurenenud töömahu arvele) ning toetus poole võrra,” kirjutab Juhan Parts seletuskirjas.
• • Tänu reisijate arvu suurenemisele on liinide tulud kasvanud aastail 2002–2006 veerandi võrra. 2007. aasta toetuse maht on hinnanguliselt 85% suurem kui 2002. aastal, piletitulud aga 30% suuremad. Kui 2000. aastal kattis toetus 45% kogukuludest, siis tänaseks on toetuse osatähtsus lähenemas 60 protsendini kogukuludest.
Ministeerium pakub surnutele sõidusoodustust
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ette valmistatud praamipiletite uusi hindu käsitleva eelnõu kohaselt saavad parvlaevaliinidel tasuta sõita ka Vabadussõja veteranid, kes tänaseks on aga kõik juba surnud.
Kuigi viimane Vabadussõja veteran Ants Ilus suri juba möödunud aasta veebruaris, pakub eelnõu Vabadussõja veteranidele tasuta sõitu parvlaevaliinidel. Lisaks saavad eelnõu kohaselt praamiga tasuta sõita ka eelkooliealised lapsed ja puudega lapsed ning sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud, samuti sügava või raske nägemispuudega isiku saatja või nägemispuudega isikut saatev juhtkoer.
|
|
|
 |
|
|
Oliver Rand; Andres Sepp, Mehis Tulk Meie Maa 21-09-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|