|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Päästekeskus jätaks komandod vaid Kärdlasse ja Emmastesse
(1)
|
|
|
|
|
|
|
 |
Kärdla komando meeskonnavanem Janno Üksik ühes päästemasin Kärmas Katariina II-ga. Foto: Hannes Sarv |
 |
Päästekeskuste kavandatav reform viiks riigi päästjad Kõrgessaarest, Suuremõisast ja Käinast.
Kolmapäeval maavalitsuse saalis peetud ümarlaual pakkusid Lääne-Eesti päästekeskuse esindajad, et Hiiumaale võiks jääda vaid kaks Kärdlas ja Emmastes paiknevat valvemeeskonda, kus korraga valves kolm päästjat. Lääne-Eesti päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun tutvustas Hiiumaa omavalitsusjuhtidele, maavalitsuse ja kohaliku päästeteenistuse töötajatele ümberkorralduste kava.
Kaldasaun: Üks pole veel päästja
Kaldasauna põhjendus oli, et muudatustega tahetakse ainult paremat. “Meie positsioon on selge – tahame päästeteenuse kvaliteeti parandada,” kinnitas Kaldasaun.
Tema sõnul pole praeguses olukorras, mil Hiiumaal asub kokku viis päästeteenistuse tugipunkti, võimalik efektiivselt päästeoperatsioone läbi viia. Neist neljas, v.a Kärdla keskkomandos, on ööpäevaringselt valves vaid üks mees. Üksinda sündmuskohale jõudes peab too tegevuse alustamiseks ootama teisi, sest üksi päästmist alustada ei saa.
Parem on lugu Kärdlas, kus korraga valves kolm-neli meest. Kolmeliikmelise meeskonnana tegutsedes saab sündmuskohale jõudes kohe asuda päästetööle.
Hiiumaale planeeritud kuus valvekohta on päästekeskuse esindajate sõnul suurim võimalik arv. Võrreldes teiste Eesti piirkondadega olevat see isegi enam, kui võtta arvesse ühe kolmemehelise üksuse teeninduspiirkonna suurust ja asustustihedust mandril. Kaldasaun kinnitas, et valvekohtade arvu määramisel on arvestatud saare eripäraga.
“Oleme kavandanud Kärdlasse ja Emmastesse keskused ööpäevaringse valvega, mis peaksid katma kogu Hiiumaa nii, et päästjad jõuaksid õnnetuspaika maksimaalselt 20 minuti jooksul,” selgitas Kaldasaun.
Muudatuste tulemusel kaotataks kolm tugikomandot, kuid päästekeskuse analüüside põhjal saavutataks sellega tõhusam tegutsemisvalmidus kogu saarel.
“Kui Kärdla kõrval teine Hiiumaa päästemeeskond asuks Käinas, oleks Lääne- Hiiumaa halvemini kaitstud,“ vaagis päästekeskuse direktor Emmaste päästekomando eeliseid.
Samuti lisas ta, et päriselt päästevõimekuseta nad oma plaanides Käinat, Pühalepat ja Kõrgessaaret ei jäta. Neis piirkondades soovitakse läbi päästekeskuse rahastamise ja omavalitsuste toetuse arendada koostööd vabatahtlike päästjatega. “Kogukonnaga koostöö ja vabatahtlike motiveerimine on parim võimalus lisajõudude kaasamiseks – seda rakendatakse üle maailma,” arvas Kaldasaun.
Veersalu: Päästja peaks olema lähedal
Juba 16. augustil saatsid Hiiumaa esindajad kirja siseminister Jüri Pihlile, regionaalminister Vallo Reimaale, Päästeameti peadirektor Kalev Timbergile ja Lääne- Eesti päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaunale.
Kirjas põhjendati Hiiumaal kolme komandopunkti säilitamise vajadust asukohaga Kärdlas, Käinas ja Emmastes. Päästespetsialistidega konsulteerides ja kohapealset olukorda analüüsides leiti, et nii oleks Hiiumaa kõige paremini võimalike õnnetuste puhul kaitstud.
Kirjale kirjutasid alla vallavanemad Ants Orav, Tiit Veersalu, Jaanus Valk ja Üllar Padari, Kärdla linnapea Anton Kaljula, maavanem Hannes Maasel ning hiidlastest riigikogu liikmed Ene Kaups, Tarmo Mänd ja Kalev Kotkas.
Lisaks taotleti kirjas riigi toetust tehniliste päästepunktide säilitamiseks Kõrgessaares ja Suuremõisas ning abi võimalike vabatahtlike komandode tegevusele Kõpus.
Kõpu poolsaar jääb kõigi päästeüksuste kiire reageerimisvõime alast välja ka praegu. Soovi sealse abikomando arengut toetada kinnitas ka Kaldasaun.
Sellega, et ümberkorraldusi tuleb läbi viia, nõustusid kõik koosolekul viibijad, ent hiidlaste esindajad jäid ligi kahe tunni pikkuseks veninud kohtumise lõpuks muudatuste vormi osas eriarvamusele.
Maavanem Hannes Maasel ütles kohtumise lõpul, et tuleks siiski kaaluda kahemehelise ööpäevaringse valve säilitamist kolmes asukohas, Kärdlas, Käinas ja Emmastes.
Ka Emmaste vallavanem Tiit Veersalu nentis, et kiirema reageerimise huvides nõustuks ta leppima pigem kahemehelise päästemeeskonnaga sündmuskohal. “Mulle meeldiks küll, kui kolm või neli väljaõppinud päästjat mind liiklusõnnetuse puhul päästavad, aga see mõte muutub, kui ma tean, et need neli meest jõuavad minuni 45 minutiga, samas kui kaks väljaõppinud meest jõuaksid kümne minuti või veerand tunniga,“ ütles ta.
Kaldasaun: Käina depood ei tule
Ühe probleemina Käina komando säilitamise küsimuses tõusis esile sealse depoo ruumide mittevastavus nõuetele. Ehkki riiklikud investeeringud olid sinna ette nähtud just 2007. aastal, on praeguseks selge, et neid kulutusi ei tehta. “Käina depoo ehitust ei ole viie aasta plaanis, seega mitte enne aastat 2012,“ nentis Kaldasaun.
Käina vallavanem Üllar Padari pakkus välja ajutise lahenduse - kultuurikeskuse hoones Mäe tn 2 vabanevad ruumid. “Praeguseks on vabanenud 60 m² suurune pind, mille kohandamist päästjate tarbeks on Käina vald ja meil tegutsevad ettevõtted nõus toetama,” viitas Padari.
Kaldasauna hinnangul pole liialt väike pind päästedepooks kohane. “Komando peab vastama komando nõuetele. Sellist ruumide kasutust ei lubataks,“ ei pidanud Kaldasaun pakkumist sobivaks, kuid lubas jätkata läbirääkimisi maakonna esindajatega selleks, et leida parim lahendus.
|
|
|
 |
|
|
HANNES SARV Hiiu Leht 14-09-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|