|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Saaremaa jõevähi kaitseala loomise idee jooksis liiva
|
|
|
|
Gotlandi saarel moodustati augusti algul jõevähi kaitseala, mille loomist rootslased korduvalt ka saarlastele soovitasid, kuid millest siiani midagi välja pole tulnud.
Oma saare jõevähi loodusliku populatsiooni kaitsmiseks said rootslased Meie Maad konsulteerinud asjatundjate hinnangul tugevat toetust paar kuud tagasi Saaremaal puhkenud jõevähi katkupuhangust, mis tappis tuhanded Põduste jõe vähid.
Keskkonnainspektorite poolt väärteomenetluse käigus kogutud materjalide alusel algatas prokuratuur juulis kriminaalasja, sest kahtlustatakse, et vähikatku tekitaja seen sattus Saaremaal loodusesse hooletuse tõttu väljastpoolt maakonda.
Vähikatk on levinud mitmel pool Eestis ja Saaremaa oli sellest haigusest ainsa piirkonnana seni puutumata jäänud. Ka Gotland on seni ses osas Euroopas õnnelikus seisus, olles saarelise seisundi tõttu pääsenud surmava haiguse invasioonist.
Saaremaale jõevähi kaitseala loomiseks tegid ettepaneku samuti rootslased juba aastal 2003 või 2004 toona siin korraldatud jõevähi ümarlaual, meenutas Eesti vähikasvatajate tulundusühistu juht Valeri Tootsman.
Sellel osales Rootsi üks tuntumaid jõevähieksperte Lennart Edsmann ja ka toonane keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Leelo Kukk. Paraku ei jõutud ei sellel ümarlaual ega ka hiljem mitme aasta jooksul kuhugi ja ka eelmise aasta kevadel kokku kirjutatud kaitseala loomise ettepanek jäi keskkonnaministeeriumile saatmata.
“Oleme jälle natuke saamatud või sinisilmsed olnud,” märkis üks toona kaitseala moodustamisega tegelnud ametnikest Meie Maale. “Oleme ilmselt osanud maha mängida oma saarelise asendi eelise ja jäänud alla turumajanduslikus konkurentsis.”
“Huvide puudumine esinevate osapoolte vahel jättis teema õhku rippuma,” nentis ka Valeri Tootsman, kelle hinnangul oleks praegu, mil Saaremaal on nakatatud ainult ühe veekogu vähipopulatsioon, tagumine aeg uuesti mõelda kaitseala loomisele.
Keskkonnaministeeriumi teatel saab uuringute alusel väita, et katk ei ole Põduste jõest ja Laugi peakraavist levinud ülesvoolu tõketest, mis nendele vähikatku leviku piiramiseks seati. “Samuti ei ole katk levinud teistesse Saaremaa veekogudesse. Uuringute järgi on Põduste jões vähiasurkond täielikult hävinenud,” ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Agnes Jürgens.
Meie Maa käsutuses olevast märgukirja mustandist nähtub, et MTÜ Eesti Vähikasvatajate Liit ja Eesti vähikasvatajate tulundusühistu soovitasid moodustada kogu Saare maakonna ulatuses liigikaitseala ainsale kohalikule jõevähiliigile (Astacus astacus): “Eesti kontekstis oleks veel võimalik Saare maakonna saarelistes tingimustes väärtustada ja tulemuslikult kaitsta kohaliku jõevähi asurkonda. Selleks on olemas selge vajadus nii teaduslikus, looduskaitselises kui ka majanduslikus aspektis.”
Vähikasvatajad vahendasid oma muret kohaliku jõevähiliigi säilimise ja levikutingimuste pärast.
“Turumajanduse tingimustes suure tõenäosusega asustatakse varem või hiljem Saaremaa veekogudesse teisi liike kaubavähke,” avaldasid vähikasvatajad kartust. “Teadaolevalt, näiteks Gotlandi saare kogemustest, võõrad vähiliigid hävitavad mitmetel põhjustel kohaliku jõevähiliigi kiiresti ja täielikult.”
Just Ameerika päritolu, katkukindla signaalvähi siseasustamise välistamiseks moodustaski Gotlandi maavalitsus augusti alguses tervet saart hõlmava kaitseala. Kui Eesti vähikasvatajad viitavad oma kirjas, et Gotlandil on Ameerika signaalvähk juba asustatud, seal seda tegelikult ei ole. Kuid tihtipeale peetakse katkutekitajat seent kandvat signaalvähki Gotlandil kohalikule jõevähile suurimaks ohuks.
Gotlandil on keelatud müüa, osta ja transportida vähki, kes pole Gotlandilt pärit, kalapüügil on keelatud kasutada söötkala, mis püütud väljastpoolt Gotlandi saart. Keelatud on tarvitada püügiks paate ja kõiki teisi püügivahendeid, mis pole desinfitseeritud. Muidugi on keelatud Ameerika vähi asustamine saarele.
---
VÄHIKASVATAJATE ETTEPANEK:
1. Rakendada kohe esmaseid ja olulisi abinõusid jõevähi kohaliku asurkonna säilitamiseks ja teist liiki kaubavähkide asustamise keelamiseks Saare maakonna veekogudesse.
2. Alustada Saare maakonnas kohe jõevähi (Astacus astacus) liigikaitseala loomise protsessiga. Loodame, et asjassepuutuvad ametkonnad suhtuvad esitatud ettepanekusse täie tõsidusega ja koostöös õnnestub säilitada täisväärtuslikuna meie kohaliku jõevähi asurkond.
Allikas: vähikasvatajate pöördumise projekt märtsist 2006.
---
KESKKONNAMINISTEERIUMI KOMMENTAAR:
Keskkonnaministeerium koostöös ekspertidega kaalub Saaremaale jõevähi püsielupaiga loomist juhul, kui see osutub vajalikuks ja võimaldab rakendada täiendavaid tõhusaid meetmeid Saaremaa jõevähi asurkonna kaitseks.
Looduskaitseseadus annab võimaluse jõevähi püsielupaiga moodustamiseks (LKS § 4 lg 5 pkt 5).
Tegemist on uue ettepanekuga, mis vajab kindlasti põhjalikke arutelusid, seda nii algatusgrupi kui ka ekspertidega, et koos täpsustada sellise kaitseobjekti moodustamise eesmärgid ja ka kaitsere˛iimi. Tuleb selgust saada, kas looduskaitseseaduse (LKS) § 30 ja 31 võimaldavad reguleerida moodustatavatel aladel kaitsere˛iimi nii, et see annaks oodatud tulemusi.
Agnes Jürgens, keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
|
|
|
 |
|
|
Andres Sepp Meie Maa 15-08-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|