|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Linn püstitab Campenhausenile monumendi
|
|
|
|
Linnavalitsus soovib püstitada 18. sajandi lõpul Kuressaares elanud silmapaistvale poliitika- ja ühiskonnategelasele, linnaruumi reformijale Balthasar von Campenhausenile mälestusmärgi.
“Campenhauseni rolli Kuressaare linna kujunemisel pole ilmselt võimalik ala- ega ülehinnata,” ütles planeerimise ja ehituse ala abilinnapea Urmas Sepp, “see on olnud äärmiselt oluline.”
Eilsel istungil kinnitas raad Campenhauseni mälestusmärgi ideekavandi konkursi tingimused. Konkursi eesmärk on saada ausambale sobivaim skulpturaalne ja arhitektuurne lahendus koos ümbritseva ala kujundusega.
Silmapaistev koht
Monument paigaldataks Lossi ja A. Kitzbergi tänava nurgal asuvale haljasalale. “Tegemist on Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal, peatänava ääres paikneva silmapaistva kohaga, mis mõjutab oluliselt kogu vanalinna ilmet,” rääkis Urmas Sepp.
Seega tuleks lahendada ka kogu ala kujundus – teed, haljastus, istepingid, valgustus, et kuju moodustaks ümbrusega visuaalse terviku.
“Kuna Campenhausen oli uuendusmeelne mees, ootaks linn konkursile uuenduslikke ja huvitavaid ideid,” lausus Sepp. “Ei pea tingimata kinni pidama klassikalisest skulptuurist.”
Konkurss algab septembris
3. septembril algava avaliku ja anonüümse konkursi tähtaeg on 2. november. Konkursi esimese stipendiumi suurus on 50 000, teise 30 000 ja kolmanda oma 20 000 krooni.
Millal võiks skulptuur ise valmida, seda linnavalitsuse esindajad prognoosida ei osanud. “Ka maksumuse suurusjärgust on täna küll raske rääkida – see oleneb lahendusest ja materjalidest,” ütles arengu ja majanduse ala abilinnapea Kalle Koov. “Samas ei saa välistada, et planeerime selle summa sisse järgmise aasta eelarvesse.”
Nimekas žürii
Planeerimise ja ehituse ala abilinnapea Urmas Sepa juhitavasse konkursikomisjoni kuuluvad Eesti kunstiakadeemia skulptuuriosakonna juhataja Villu Jaanisoo, Eesti Kujurite Ühenduse esimees Mari Liis Tammi, Tartu kõrgema kunstikooli skulptuuriõppejõud Anne Rudanovski, arhitekt Lilian Hansar, Kuressaare linnapea Urve Tiidus, kultuuri ja hariduse ala abilinnapea Argo Kirss, linnakunstnik Endla Tuutma, muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Rita Peirumaa, Saaremaa muuseumi teadustöö asedirektor Olavi Pesti, linnavolikogu liige, eetikakomisjoni esimees ja kultuurikomisjoni aseesimees Bruno Pao ning Kuressaare linnaarhitekt. Komisjoni varuliige on planeerimis- ja ehitusosakonna vanemarhitekt Tuuli Org, sekretär aga sama osakonna spetsialist Rita Tamm.
---
LINNARUUMI PLANEERIMISE PIONEER
Liivimaa asekuberneri parun Balthasar von Campenhauseni (1745–1800) teeneks peetakse Kuressaare kujunemist tõeliseks linnaks – just tema eestvõttel hakati linnaruumi esmakordselt läbimõeldumalt planeerima. Kui Campenhausen 1783. aastal Saaremaale asehalduriks tuli, olid Kuressaare kõikjal valdavalt õlg- ja roogkatusega majad ning ridamisi Põhjasõjast saadik tühjana seisnud krunte. Campenhauseni ajal asendati roogkatused kivikatustega, mitmed tänavad sillutati ning need said nimed ja valgustuse. Linna ehitati hulk kivist piirdeaedu ning kerkis arvukalt uusi aadlielamuid. Campenhauseni kultuurilembuse tulemusena avati Kuressaares 1791. aastal esimene avalik raamatukogu, loodi linna näitetrupp. Campenhausen pani käsikirjalise nädalalehe Arensburgische Wochen- oder Intelligenzblätter (Kuressaare Nädala- ehk Teadetelehed) näol aluse ka Saaremaa ajakirjandusele. Taani ajal asutatud provintsiaalkool muudeti Campenhauseni eestvõttel viieaastaseks pearahvakooliks, hiljem kujunes sellest kreiskool, siis progümnaasium ja 1865. aastast gümnaasium.
|
|
|
 |
|
|
Monika Puutsa Meie Maa 15-08-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida | | |
|