Pühapäev, 27. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Rääkige kaasa  
 
   
Mida teha, et Hiiumaal elaks palju inimesi? Foto: Hendrik Roosna
ehk Hiiumaa arengustrateegia vajalikkusest

Arenduskonsultant Matti Lüsi kutsub kaasa mõtlema Hiiumaa tuleviku teemadel ja Leader strateegia koostamisel.

On fakt, et alanud Euroopa Liidu seitsmeaastak (2007- 2013) toob kaasa muudatused toetuste jagamise põhimõtetes ja eesmärkides. Kasvav üleilmne konkurents on endaga kaasa toonud vajaduse suunata tähelepanu ja toetused sinna, kus luuakse märkimisväärne osa Euroopa majanduse lisandväärtusest – piirkonda Londoni-Pariisi-Milano-Müncheni-Hamburgi vahel.

See on piirkond, kus elab vähem kui kolmandik Euroopa Liidu elanikest, kuid luuakse peaaegu pool rikkusest. Nii suureneb järgnevatel aastatel vältimatult teadus- ja arendustoetuste osakaal. Samas tehakse 85% Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringutest eelpool nimetatud piirkonnas, järelikult suureneb ka sellele piirkonnale suunatud toetuste osakaal.

Uuel Euroopa Liidu maaelu poliitikal ei ole äärealade jaoks pakkuda midagi ahvatlevat. Tavapäraste tegevuste (põllumajandus, metsandus, kalandus) kõrval on maapiirkondade tulevik seotud pigem keskkonnahoiu ja puhkemajanduse kui teadus- ja arendustegevuse või kõrgtehnoloogilise tootmisega.

Poliitikaga (rahaga) toetatud ruumilise arengu põhimõtteid järgides jääb Hiiumaa, nagu paljude teiste Euroopa saarte ja äärealade jaoks peamiselt loodushoiu funktsioon eesmärgiga tasakaalustada linnade negatiivset mõju keskkonnale. Viimane on põhjuseks, miks keskkonnakaitseliste toetuste osakaal äärealadel suureneb.

Kindlasti ei lohuta Hiiumaa kogukonna liikmeid teadmine, et edukus ja toimetulek on seotud Hiiumaalt lahkumisega, mitte Hiiumaal elamise ja töötamisega. Teadmine, et tööhõive traditsioonilistel tegevusaladel väheneb jätkuvalt, ei loo saareelanike jaoks kindlustunnet, vaid paneb otsima alternatiivseid võimalusi väljaspool Hiiumaad.

Hiiumaal on tehtud üks katse maakondliku arengustrateegia loomiseks projekti “Hiiumaa 2010" raames. Projekti tulemusena ei sündinud küll strateegiat, samas kaardistati lähiperioodi arengud ja eelistused ning vormistati need Hiiu maakonna planeeringuna.

Tänaseks on hiidlased parema äratundmise järgi ehitanud teid ja sadamaid, remontinud koolimaju ja lasteaedu, arendanud oma ettevõtteid. Samas pole need tegevused loonud kindlustunnet tuleviku suhtes.

Hiiumaa elanike arv väheneb jätkuvalt, keskmine palk langeb maakondade võrdluses järjest, kõrgharidust nõudvate töökohtade arv väheneb aasta aastalt, õpilaste arv väheneb aastaks 2013 ligikaudu kaks korda võrreldes parimate aegadega. Lühidalt kokku võttes – hoolimata pingutustest ja tulemustest pole need olnud piisavad hiidlaste kogukonna säilimise tagamiseks.

Sisuline abi, mida maailmast leida võib, on napp. Rahvusvaheline Maasotsioloogide Assotsiatsioon (International Rural Sociology Association) suudab korraldada ühe temaatilise konverentsi iga nelja aasta järel. Euroopa Maasotsioloogide Ühing (European Society for Rural Sociology) korraldab ühe konverentsi aastas ja annab välja ajakirja Sociologia Ruralis.

Veidi parem on olukord Ühendriikides, kus Maasotsioloogide ühing (Rural Sociology Society), lisaks igaaastasele konverentsile ja keskpärasele koduleheküljele, annab välja stipendiume, ajakirja ja püüab korraldada teemarühmade tööd. Maaelu arendamine on tänamatu tegevus, kus on vähe raha, vähe inimesi ja täpselt samavõrd napid on tulemused. Linnade arendamine on võrratult tulutoovam – rohkem inimesi, paremad sissetulekud, rohkem raha – piisab, kui võrrelda väljaantavate temaatiliste trükiste mahtu.

Samas pakub Eesti Maaelu Arengukava LEADER-meetme raames Hiiumaale võimalust aastatel 2008-2013 investeerida kohaliku MTÜ Hiidlaste Koostöökogu (loe hiidlaste) strateegiast lähtuvalt 5-7 miljonit krooni aastas. Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava võimaldab samadest põhimõtetest lähtuvalt investeerida aastatel 2009-2013 loodetavasti veel täiendavad 2-3 miljonit krooni aastas. Arvestades praeguseid hindu pole seda kuigi palju, kuid valikud, kuhu seda raha investeerida, on meie endi teha.

Küsimused, kuidas minna edasi, mida teha ja kuidas tagada, et hiidlaste keskmine saarel teenitud palk ei jääks alla 75% Tallinna keskmisest, vajavad meie endi vastuseid. Parimaid võimalikest. Tulemus – tahtsime parimat, kuid välja tuli nagu alati – tähendab seda, et järgmisel korral, viie-kuue aasta pärast, on meie võimalused veelgi napimad kui tänasel päeval. Hiiumaal elada soovijaid jätkub, oleks ainult piisavalt head teenistust ja huvipakkuvat tööd.

Kõike eelnevat arvesse võttes kutsun hiidlasi avatud, kitsalt isiklikest huvidest vabale arutelule Hiiumaa tuleviku üle. Kaasa mõtlema, arutlema ja osalema Hiidlaste Koostöökogu poolt koostatava arengustrateegia loomisel.

Missugused iganes ei ole meie strateegilised valikud: asjad, ehitised, paberid (projektid, äriplaanid, majandamiskavad, keskkonnamõjude hindamised), koolitused, peavad need looma raamistu, millest lähtuvalt arendada Hiiumaa majandust, pakkuda lastele eelistusi elukutsevalikuteks, mis võimaldavad neil hiljem edukalt toime tulla Hiiumaal elades.
 
  MATTI LÜSI, SA Tuuru konsultant Hiiu Leht 14-08-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Aug 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Asta, Astra, Astrid 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3718 Veebimajutus: www.eq.ee