 |
Teisipäev, 6. juuni | Tee avaleheks | |  |
 | 
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Kuus saarlast võitleb Afganistanis mässulistega (6) | |||||
|
Laupäeval lõpetas lühikese puhkuse Eestis Afganistanis teeniv Eesti jalaväekompanii ESTCOY 4, kelle ridades teenib ka kuus saarlast. Neist üks, nooremseersant Lauri Jalak, meenutab intervjuus kuidas ta võidupühal kahe Eesti sõduri hukkumisega lõppenud rünnakust eluga pääses.
Afganistanis missioonil olevatele Eesti sõduritele on iga päev justkui uus sünnipäev. Ilustamata öeldes ollakse tõelises sõjas, kus iga hetk võib jääda viimaseks. Kahele Eesti sõdurile saabus viimne hetk 23. juunil, kui raketirünnakus hukkusid seersant Kalle Torn ja noormeseersant Jako Karuks. Nende kaaslased, kes laupäeval taas Afganistani naasid, pole juhtunust pead norgu lasknud, sest tragöödia pigem liitis meeskonda ühtsemaks. Eesti sajakonna sõduriga väeüksuse ESTCOY 4 kompanii parameedik, nooremseersant Lauri Jalak võinuks 23. juunil viibida samuti tabamuse saanud soomukis, sest see oli tema igapäevane töövahend. “Olin vaid juhuse tahtel oma soomukist ohutus kauguses, kui traagiline sündmus aset leidis,” ütleb Lauri Jalak. Eestlaste soomukit tabanud 107 millimeetrine reaktiivmürsk tappis kaks ja vigastas nelja kaitseväelast. Neist kahte raskelt. Oma esimesel missioonil viibiv Jalak ei viibinud sündmuskohal vaid tänu sellele, et oli kaks päeva varem saanud käsu baaslaagrisse lennata… Milline on praegu olukord Afganistanis teie piirkonnas, Helmandi provintsis? ”Kuigi olukord Afghanistani põhjapiirkonnas liigub stabiilsuse suunas, on lõuna provintsides endiselt kestev geriljasõda, mis ilmselt vältab veel aastaid. On tarvis veel päris palju inimressurssi ja aega, et allutada olukord Lõuna- Afghanistanis valitsuse kontrolli alla. Selle nimel teevad tuhanded inimesed iga päev tööd ja see kannab vilja, kuigi visalt.” Milliste ülesannetega eesti poisid tegelevad? ”Meie motoriseeritud jalaväekompanii täidab erinevaid ülesandeid. Teeme lähi- ja kaugjulgestuspatrulle, et varustuskolonnid saaksid turvaliselt liikuda läbi ette antud maa- alast. Teostame patrulle küladesse, kus peitub arvatav vastane ja reageerime vastase tegevusele. Suhtleme kohalike elanikega eesmärgiga saada informatsiooni tegelikust olukorrast ja täidame muid jooksvaid ülesandeid, mis meile usaldatakse ja sõjas ette tulevad.” Kuidas on Afganistanis sõdurite elu-olu? ”Sõduri elu on üldiselt väga reglementeeritud ja nii on see ka Afganistanis. Eelkõige on see töö, kus vigu ei saa endale lubada, sest sellel on mitte kõige meeldivamad tagajärjed. Kui oleme Camp Bastionis (baaslaager- Toim.), siis põhirõhk on suunatud varustuse ja tehnika hooldusele ning selle täiustamisele, kasutades ära eelmiselt operatsioonilt saadud kogemusi. Camp Bastionis elame telklinnakutes ja isegi söökla ning jõusaal asuvad telkides. Söök on täiesti britipärane. Vürtsikas, rasvane ja üksluine. Vajab harjumist ja hakkab meeldima alles pärast nädalaid söödud sõduripakke maastikul. Kindel on see, et keskmine eestlane toitub mitmekesisemalt. Vabal ajal tegeleme spordiga. Jookseme, kasutame jõusaali ja mängime pallimänge. Kahjuks ei jagu seda aega vabaaja naudinguteks just rohkelt, kuid loomulikult me teame mis on meie tegelik eesmärk ja pühendume Afganistanis selle täitmisele. Afganistanis puutub Eesti sõdur kokku sõja reaalsusega, pannes proovile kõik õpitud oskused ja kogemused, millele lisandub ports sõduriõnne.” Välisajakirjanduse põhjal on tegu ikkagi tõelise sõjaga. Millise hinnangu ise annaksite? ”Tegemist ei ole meile ajaloost tuntud I ja II maailmasõja- tüüpi kaevikusõjaga. See on partisanisõda, kus sõdalasteks meie vastu on narkoparunite ja usuhullude käsilased, kes ei soovi kaotada kontrolli elanikonna ja oopiumimooni kasvatusest saadava tulu üle. Siiski on see tõeline sõda.” Milline on eestlaste läbisaamine afgaanidega? ”Üldiselt võib õelda, et eestlaste suhted afgaanidega on põgusad ehk pealiskaudsed. Külades suheldes kohtab afgaanidele loomupärast viisakust ja suhtlemisaldid on nad ka. Kuid see ei anna garantiid, et sealt samast külast kuuli ei saa, kui oled 500 meetri kaugusel. Nad austavad vaid jõudu. Kui domineerib Taliban, siis suhtleb külamees Talibaniga. Kui kohale murravad NATO üksused, siis külamees ulatab käe viimasele. Esialgu ainult nii on afgaani külamehel lootust ellu jääda.” Kuidas mõjus kahe kaitseväelase surm üksusele? Kas liitis või pigem tekitas hirmu edasise ees? ”Iga sõdur, kes lähetatakse teenima Afganistani, teab, et surm vastase raketirünnaku või kuuli läbi on karm reaalsus ja iga sõdur, kes on teeninud Afganistanis mõnda aega, teab, et siin inimese elul justkui poleks hinda. Kindlasti meie kahe kaaslase surm vapustas meid kõiki, sest oleme ju nagu üks suur perekond ja sellest on julmalt rebitud ära jäädavalt kaks pereliiget. Oleme täiesti tavalised inimesed ja seega antud sündmus kindlasti liitis meid ja samas tekitas hirmu ka edasise ees. Hirmutunne on antud kontekstis täiesti normaalne nähtus ja hirmul on vahel ka alalhoidev ja edasiviiv jõud.” Kus ise olite, kui see traagiline õnnetus juhtus? Kui lähedalt hukkunuid tundsite? ”Meie üksus oli kaks operatsiooni järjest Helmandi provintsi põhjaosas ja pidevalt vastasega seotud. Uus operatsioon oli kohe algamas ning seetõttu ei saanud soomukitega tagasi Camp Bastioni sõita. Seega otsustati kompanii viia Camp Bastionisse hinge tõmbama helikopteritega. 14. ja 15. juunil julgestasid britid ajutiselt meie laagrit ja viis eestlast- kompaniiülem, kompaniiveebel, kompaniiülema soomukijuht, kompanii parameedik ehk mina ja rühmavanem- jäid tehnikaga maastikule. Ilmselt on see minu elu kõige muljetavaldavam nädal Talibani igapäevaste raketirünnakute tõttu. Oli tunne, et pardijahil olles oleme ise pardi rollis. 21. juunil saabus kompanii Camp Bastionist kopteritel laagrisse tagasi. Kompaniiülema käsul lendasime mina ja kompaniiülema soomukijuht omakorda ise Camp Bastionisse. 23. juunil tabaski reaktiivmürsk meie soomukit. Seega olin juhuse tahtel oma soomukist ohutus kauguses. Olin hukkunutega tutvunud missioonil ja puutusin nendega igapäevaselt põgusalt kokku. Võin õelda, et mõlemad olid väga oma tööle pühendunud.” Millised on Afganistanis kõige suuremad probleemid sõdurite jaoks? “Eesti sõdurite jaoks on probleem kindlasti kliima, millega kohanemine võtab tükk aega ja kohati on tunne, et sellega ei harjugi ära. Kindlasti ka olukord, kus tuleb pidevalt viibida stressisituatsioonides, perekonnast ja omastest kaugel. See tekitab mõneti ebakindlust homse suhtes, kui hakata sellele mõtlema. Missioon peaks lõppema novembri teisel nädalal, kuid sinna on veel tükk maad, sest Afganistanis justkui aeg seisaks. Ma ei välista võimalust, et tulevikus võtan koos tublide Eesti meestega veel kord missioonitee jalge alla. Kuid esialgu, kui see kõik mööda saab, puhkan pisut. Tegelen enese harimise ja treeningutega ja mis kõige tähtsam- püüan olla hea isa oma kahele tütrekesele ja tubli mees oma naisele.” |
|||||
|
|||||
| Oliver Rand Meie Maa 13-08-2007 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Piibe, Pärle | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 6497 | Veebimajutus: www.eq.ee | |