Laupäev, 25. juuni Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  President muretses tuleviku pärast  
 
   
Hiiu maavanem Hannes Maasel kinkis kõigile debatil osalenutele mälupulgad Hiiumaa infoga. Foto: Hannes Sarv
Kolmapäeva õhtul Kassari haridusseltsi maja ees kõnekoosolekul euroopluse üle diskuteerinud president Toomas-Hendrik Ilves ja helilooja Erkki-Sven Tüür arutlesid kogu inimkonna tuleviku üle.

Mõttevahetust juhtinud presidendi kultuurinõunik lavastaja Jaanus Rohumaa küsis, mis ootab maailma 25 aasta pärast. Esimesena sai sõna Tüür, kes ennustamist võrdlemisi tänamatuks tegevuseks pidas ja küsimusele sisuliselt vastamata jättis.

Naljatamisi tuletas Tüür meelde Jean Sibeliuse ütelust abikaasale, kui viimane meest kuulsast Kappeli kohvikust Helsingis koju läks kutsuma. Mõnda aega kohvikus sõpradega aega veetnud Sibelius olevat vastanud abikaasa küsimusele “Millal sa, armas Jean, koju hakkad tulema?”, et ta on helilooja, mitte ennustaja.

President: Tulevik on meie teha

President Ilves arvas, et see, kuidas meie tulevik välja näeb, on täiesti meie enda teha. Juba praegu inimkonna ees seisvaid väljakutseid üles lugedes nägi ta ühe ohuna kliimasoojenemist. “Kui me midagi ette ei võta, siis meie lastelastel saab olema väga raske. Võib juhtuda, et 50 aasta pärast meenutatakse juba õigustatult, et muru oli rohelisem,” nentis ta.

Veel tundis Ilves muret maailma energiavarude ja fossiilsete kütuste lõppemise pärast. “Peame tegema tööd selle nimel, et kulutaksime vähem ja otsiksime alternatiivseid energiaallikaid,” sõnas president arvates, et tarvis oleks rohkem hoolitseda keskkonna eest.

Jaanus Rohumaa pakkus, et 50 aasta pärast on planeedil Maa üks olulisemaid maavarasid puhas vesi, mida Hiiumaal praegu on veel heldelt palju. Rohumaa kinnitas presidendi seisukohta, et me ise saame nii mõndagi ära teha selleks, et nii Hiiumaa, Euroopa kui ka Eesti oleksid tulevikus vähemalt sama elamisväärsed paigad, kui need on praegu.

Euroopalikud väärtused

Kõnekoosolekul eurooplase identiteedi üle arutledes jõudsid kaks sõpra, Ilves ja Tüür, arusaamisele, et eurooplaseks olemine tähendab mitte niivõrd mingis geograafilises piirkonnas elamist, vaid kindlate väärtuste tunnistamist.

“Euroopa pole vaid geograafiline paik. Kas Kaliningrad on Euroopa? Ma ei ole selles nii kindel. Königsberg samas ju oli,” tõi president Ilves näite ühest linnast enne ja pärast Teist maailmasõda.

Presidendi arvates on üheks euroopalikuks väärtuseks inimesega arvestamine. “Sul võivad olla arenenud tööstus, arvutid ja internet, aga sellest üksi ei piisa,” hindas Ilves. Eurooplase identiteedi juures nimetas president kõige olulisemana enese kultuurilist määratlemist osana Õhtumaa kultuuriruumist.

Tüür lisas, et euroopalikud väärtushinnangud ei ole sugugi alati enesestmõistetavad: “Euroopaliku kultuuriruumi osaks olemine pole lihtsalt niisama antud, vaid selle nimel peab tööd tegema. Tegelikult on see väga lihtne – küsimus on pidevas armastuse ning hoolivuse genereerimises.”

President kiitis hiidlasi

Kassaris visiidi esimesest päevast kokkuvõtet tehes jagas Ilves hiidlastele kiitust. “Olen siin näinud väga palju ettevõtlikkust ja ma ei mõtle ainult kohalikke ettevõtjaid,” rääkis ta.

Presidendi hinnangul ei kurda Hiiumaa inimesed eriti millegi üle ja hoolivad üksteisest. “Ma olin vapustatud, kui nägin, mida tehakse näiteks Sipelgate koostööseltsi Sipeko majas. See on tõeliselt euroopalik lähenemine, mõtlemine oma kaasinimeste peale,” tunnustas president.

Hiiu maavanem edastas oma nägemuse hiidlase identiteedi kohta. Presidendile Hiiumaa infoga mälupulga kinkinud Maasel tsiteeris Hiiumaa arengukontseptsiooni 1993, milles Toomas Kokovkin kirjutas hiidlaseks olemisest järgmist: “Hiidlase identiteet on eelkõige olemine, mitte niivõrd mõtlemine tulevikule, kui olemine just praegu ja just siin. Hiidlasele ei ole tähtis varandus, hiidlasele ei ole tähtis raha, vaid eelkõige olemine. Hiiumaa arendamine on sama, kui Pihla soos jooksmine. Ja kui tulevad Hiiumaale noored inimesed, siis varem või hiljem, olgu nad nii mõtteerksad, teotahtelised ja uuenduslikud kui iganes, varem või hiljem muutuvad nad hiidlasteks.”
 
  HANNES SARV Hiiu Leht 10-08-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Aug 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Linda, Lenna, Inna 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 906 Veebimajutus: www.eq.ee