Laupäev, 13. august Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  100 aastat ühiskaubandust Hiiumaal  
 
   
Hiiumaa ühiskaubandus tähistab tänavu 100. sünnipäeva. Foto: Kadi Laid
Hiiumaa tarbijate ühistu ajalugu algab 1907. aastast, mil 9. mail avati Hiiu-Kärdla kalevivabriku tarvitajate ühisuse esimene kauplus.

Ühing ise oli juba eelnevalt registreeritud 1906. aasta lõpul. Peterburis 1907. a 28. jaanuaril toimunud liikmete üldkoosolekul valiti 9liikmeline juhatus eesotsas Konstantin Pelloga. Algselt oli ühing kinnine ja sinna said kuuluda vaid kalevivabriku töölised.

1910. a muudeti põhikirja nii, et ühingu liikmeteks võisid astuda inimesed ka väljastpoolt kalevivabrikut.

Tegevus oli edukas ja 1928. a valmis oma maja, kus 30. septembril avati uus kauplus ja pagaritöökoda. Olgu lisatud, et uue maja ehituseks ostetud maa asus lambakarjamaal, kuna Kärdla keskus oli siis vabrikuväljakul. Praegu on pilt küll teine, aga kui tänane väljak jääb jälle kitsaks, mis saab linna arengust edasi?

Kärdla eeskujul asutati ka teistes Hiiumaa piirkondades tarvitajate ühinguid, millest paraku kõik ei kujunenud elujõulisteks ja lõpetasid seetõttu tegevuse.

1937. a andmete alusel tegutses Hiiumaal kaheksa tarvitajate ühingut, mida iseloomustasid järgmised näitajad:
- Emmaste kaubatarvitajate ühisus, asutatud 1908. a, 33 liiget, üks kauplus ja kaks töötajat, läbimüük 43 300 kr;
- Jausa tarvitajate ühisus, asutatud 1912. a, 131 liiget, kaks kauplust ja kolm töötajat, läbimüük 29 300 kr;
- Kõrgessaare majandusühing, asutatud 1929. a, 118 liiget, kaks kauplust ja viis töötajat, läbimüük 114 500 kr;
- Käina majandusühisus, asutatud 1928. a, 272 liiget, kolm kauplust ja üheksa töötajat, läbimüük 239 300 krooni;
- Kärdla tarvitajate ühing, 535 liiget, kaks kauplust ja pagaritööstus, kokku 12 töötajat, omatööstuse toodang 19 300 ja läbimüük 197 200 kr;
- Nurste tarvitajate ühing, asutatud 1908. a, 153 liiget, üks kauplus ja kaks töötajat, läbimüük 36 900 kr;
- Palade tarvitajate ühisus asutatud 1921. a, 169 liiget, üks kauplus ja kolm töötajat, läbimüük 34 800 krooni;
- Sõru tarvitajate ühisus, asutatud 1920. a, 88 liiget, üks kauplus ja kaks töötajat, läbimüük 26 600 kr.

Eri nimede all

Esimese nõukogude okupatsiooni ajal nimetati ühingud ümber kooperatiivideks ja toimusid ka ühinemised. Hiiumaa kooperatiivid viidi Läänemaa maakondliku liidu koosseisu, ühinemiste tulemusena oli järgi jäänud neli kooperatiivi - Kärdla, Emmaste, Kõrgessaare ja Käina.

Järgnenud saksa okupatsiooni ajal maakondlikud liidud likvideeriti. Ühingud võisid pärast vastavat registreerimist eestiaegsete põhikirjade alusel edasi tegutseda.

Pärast Eesti teistkordset okupeerimist Nõukogude Liidu vägede poolt 1944. a sügisel taastati maakondlikud liidud uuesti.

1. novembril 1950 moodustati maakondade asemel 39 rajooni, sealhulgas Hiiumaa rajoon ja koos sellega ka Hiiumaa tarbijate kooperatiivide rajooni liit (TKRL). Liitu kuulusid Kärdla, Käina, Emmaste ja Kõrgessaare kooperatiivid.

Kuna ajavahemikul 1. oktoobrist 1952 kuni 1. maini 1953 ilutsesid Eesti kaardil ka kolm oblastit, kuulus Hiiumaa sel ajal Pärnu oblasti koosseisu.

1957. a veebruaris Hiiumaa kooperatiivid ühinesid ning TKRL asemele tuli Hiiumaa rajooni tarbijate kooperatiiv (RTK). Seda sündmust võib lugeda ühistu teiseks sünnipäevaks, mille käigus kujunes Hiiumaa tarbijate ühistu välja oma tänapäevasel kujul.

Ühinemine andis kindlasti uued võimalused arenguks. 1958. a avati kaubamaja, 1965. a lõpuks oli kooperatiivil 35 kauplust, 1975. a avati kauplus Hiiu ja söökla-restoran Kärdla.

1991. a augustis taastati Eesti vabariik ja 27. märtsil 1992 nimetas üldkoosolek kooperatiivi ümber ja uueks nimeks sai Hiiumaa tarbijate ühistu.

Juhid läbi aastate

Ülehiiumaalist kaubandusorganisatsiooni on juhtinud läbi ajaloo juhatuse esimehed Julius Nurst (1957-1964), Arnold Heinsoo (1964-1971), Eduard Velt (1971-1978), Heino-Vello Pihlak (1978-1984), Hannes Aamissepp (1984), Tõnu Aljas (1985-1988) ja alates 1988 allakirjutanu.

1988. a jõustus Nõukogude Liidus seadus kooperatsioonist. Nimetatud seadus lõi teatud tingimused majanduse liberaliseerimiseks. Seadusest tulenevalt muudeti tarbijate kooperatiivide põhikirja.

Oluline muudatus oli uue juhtimis-järelvalveorgani – nõukogu ellukutsumine. Juhatus ja juhatuse esimees muutusid täitevorganiks, aga nõukogu, mis valiti liikmete hulgast, kujunes otsustajaks.

Esimeses HTÜ nõukogus oli üle kümne liikme ja esimeheks Mati Nurs. Nõukogu esimeesteks on olnud veel Mart Reino ja Hannes Maasel. Praegune nõukogu on viieliikmeline ja juhatus üheliikmeline.

HTÜ tänapäev ja tulevik

Olengi oma kirjatööga jõudnud sujuvalt tänapäeva. Praegune ühistu on Hiiumaa suurim ettevõte nii käibelt kui ka töötajate arvu poolest. Kaupluste käive oli 2006. a 161,6 milj kr ja tänavu eelarve järgi 190 milj kr. Käibe kasv oli möödunud aastal 20,6% ja ega see tänavugi väiksemaks ei jää.

Ühistul on kümme kauplust - Kärdla ja Käina Konsum, Tormi EDU, Hiiu tööstuskaubad Kärdla kaubakeskuses, A ja O kauplused Suuremõisas, Emmastes, Nurstes, Kõrgessaares ja Kärdlas ning Rändkauplus. Alates 2007. aastast töötab ühistu ladu ka hulgilaona, kus lepingulistel partneritel on võimalik kaupa tellida.

Igal ajastul on oma nõuded, kaasaeg nõuab efektiivsuse olulist tõusu. Ühinemine Euroopa Liiduga näitab selgelt Eesti palkade mahajäämust ning siit ka palgasurve tööandjale. Palka aga saab tõsta vaid efektiivsema töö arvelt, mis omakorda eeldab spetsialiseerumist.

Alates 1. juulist k.a töötab HTÜ tütarettevõte Tootmine OÜ, mis kuulub sajaprotsendiliselt ühistule. Tarbijale tuntud kaubamärgid Hiiu Pagar ja Hiiu Köök jätkavad uue juriidilise isiku sildi all.

Eks iga uuendus ja muudatus toob ka probleeme, aga olen veendunud selle otsuse õigsuses. Uut ettevõtet juhib põline hiidlane, paljudele tuntud Aivo Pere. Soovime uuele ettevõttele edu.

Lähtuvalt tarbija nõuetest oleme renoveerinud mõlemad Konsumi kauplused, tänavu läbis uuenduse kaubakeskuse II korrus, mis on pälvinud tarbijatelt vaid kiidusõnu.

Ajale on jalgu jäänud Tormi EDU kauplus. Nõukogu ja meie spetsialistide ühise otsuse alusel oleme alustanud uue kaubakeskuse rajamist Tormi poe asemele. Tööd käivad ja keskus peab valmima 2008. a kevadeks.

On ka kõhklejaid, kas ühistu suudab konkureerida Selveriga või mõne muu välismaise ketiga. Olen kaubanduses töötanud pea kakskümmend aastat ja minu kreedo on olnud: ära karda suuri väljaminekuid, vaid karda väikseid sissetulekuid. Kui ei ole edasiminekut, siis seisak on tegelikult tagasiminek.

Loomulikult me ei alahinda Selverit, aga me ei karda ka konkurentsi – klient valib parima.

Ühistu tugevaks küljeks on ühtne Eesti Tarbijateühistute keskühistu (ETK) Grupp, mis on tõestanud oma elujõudu vaatamata mitmetelegi negatiivsetele ennustustele.

ETK, kui ühtne kauba sisseostja ja laialivedaja on ellu kutsutud ühistute poolt 1917. a ja osutab teenust just ühistutele, mitte vastupidi, nagu kohati oli okupatsiooni ajal. ETK on olnud ka eestluse kandja ning ka tänapäeval eelistame võimalikult eestimaist kaupa. Ei saa väita, et ETK-s on kõik läinud hästi ja vigu pole tehtud.

Kahtlemata oleks ETK ja ühistute tegevus võinud olla edukam arvestades ajaloolisi võimalusi, samas oleks võinud minna ka halvemini, nagu läks näiteks Lätis, kus on ainult välismaised kaubandusketid.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et ühistuline ettevõtluse vorm on igati elujõuline, sest baseerub liikmelisusel ja seega ka teenib eelkõige liikmeid ja püsikliente.

Teenitud raha ehk kapital läheb ringlusse tagasi, seda ei võeta välja nagu kapitaliühingutes, mida esindab aktsiaselts. Tarbija astub ühistu liikmeks ja maksab osamaksu, et saada teenust, aktsiaseltsis ostab ta aktsia, et teenida raha.

Kuigi eesmärgid on erinevad, on tegevused sarnased, mõlemal juhul peab ettevõtmine olema tulemuslik. Tulemuslikkus tähendab kasumi tootmist, millega oleks võimalik maksta töötajatele väärilist palka ja suuta hoida konkurentsi tagavaid hindu. Reeglina vaatab ühistu liige hinda, kuid arvestab ka boonust.

Möödunud aastal maksime liikmetele 582 000 kr boonust, keskmiselt ühele liikmele 947 krooni.

Ühistu sündis tsaariajal, kasvas üles esimese Eesti ajal, suutis ellu jääda okupatsioonide ajal, oleme kohanenud ka eluga taasiseseisvunud omas riigis ja jätkame töiselt. Suur tänu kõigile lojaalsetele liikmetele, klientidele ja loomulikult tublidele töötajatele.

Palju õnne HTÜ 100. juubeli puhul ja edu edaspidiseks!
 
  AGU KOHARI, HTÜ juhataja Hiiu Leht 10-08-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Aug 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Teetlev, Teet, Teeto, Teedo, Teedu 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2423 Veebimajutus: www.eq.ee