Teisipäev, 29. november Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Andre ja Hedvigi lossimuusika  
 
   
Andre ja Hedvig esinevad, Uudu ootab oma korda. Foto: Erakogu
Ma ei tea, kuidas inimesed teineteist leiavad või miks on meie sõbrad just sellised, nagu nad on. Oluline on vist oskus iga hetke elus märgata, mitte niivõrd hinnanguid anda.

Märgata inimesi enda ümber, sest nagu ütles helilooja Erkki-Sven Tüür kolmapäeval Kassari seltsimaja ees presidendiga keskustelu pidades: “Me peaksime rohkem armastust ja hoolivust genereerima. Märkama teist inimest enda kõrval, sest iga inimene on kosmose ime.”

Mina jälle leian, et inimeste loodud muusika on kosmose ime ja ehk leidub selliseid imesid veelgi, kuid see lugu teie silme all räägib ühest imelisest kontserdist, mis leidis aset 5. augustil Suuremõisa lossis.

Lossis võtsid meid vastu tuttavad muusikasõbrad ja tantsivad Pühalepa valla naised. Ja siis nad saabusidki. Hedvig tõi tervitusi Saaremaalt ning küsis, kas siia üldse tohib säältpoolt väina tervisi tuua. Vastust ära ootamata ütles ta, et igaljuhul nemad toovad küll.

Kontserdile eelnenud päeval lõppes Kuressaares kitarrilaager, mida vedasid Tiit Paulus ja Andre Maaker. Hedvig Hanson andis laulmisnõuandeid noortele, kel huvi kitarri kui saatepilli vastu. Laager kestis viis päeva jutti, kuid Andre ja Hedvig tundusid ülivärsked ja -rõõmsad. Sellest saab järeldada, et noorte muusikahuvilistega tegelemine annab juhendajatele palju positiivset.

Esimene laul oli Lõuna- Eesti rahvalaul Urvastest, mis mul järgnevatel päevadel mitmel korral meelde tuli: “Kiigu, liigu laivakõnõ, tõuka takkast tuulekõnõ...” Kuna saalis oli palav nagu saunas, läks Andre kitarr mitmel korral häälest ära. Häälestamise ajal rääkis Hedvig igast loost ette ning üldse elust ja juhtumistest.

Ühe häälestamiskorra ajal ütles Hedvig: “Kuna muusikud on juba kord sellised paberimäärijad, siis teeksime ka meie natuke statistikat. Tõstke käed püsti, kes on kohalikud?”, siis uuris ta, kes on Tallinnast ja Lõuna-Eestist ning kõige lõpuks, kes on Saaremaalt. Viimase küsimuse peale tõstis käe kolm inimest ja Andre Maaker nende seas.

Edasi läks lõbusaks hiidlaste- saarlaste naljade rääkimiseks. Hedvig jutustas, kuidas nende naabrinaine küsis talt, kas ta on saarlane. Vastuse peale, et ei ole, ütles hiidlasest naaber, et siis on hea – saad huumorist aru!

Muusikute kavasse kuulusid eranditult imeilusad laulud. Teiste seas 80ndatest pärit Jaak Joala kuulsaks lauldud laul “Kui mind kutsud sa”.

Hedvig ütles, et tal on kahju, et Jaak enam ei laula, sest omal ajal laulis ta väga ilusti, nagu ka Marju Kuut. Hedvig Hanson esitas ka enda loodud laule, eriti hingeline oli “Ma tean, et ma tulen kord taas”. On isegi imelik neid laule teiste seast esile tuua, kuna tegelikult ei kerkinud pinnale ühtki lemmikut ja kontsert oli tervikuna hää.

Andre Maaker ütles, et tema jaoks oli see kontsert väga eriline, kuna esinemiseks ei kasutatud helivõimendust ja muusika oli vahetu. Ka ei olnud nad esinemispaika enne näinud, astusid saali esimest korda ning hakkasid kohe musitseerima. Seda rääkis ta alles pärast neljandat pala ning ma arvan, et keegi peale korraldajate seda ei aimanudki, kuna nad olid niivõrd professionaalsed.

Hedvig tutvustas vaasi-pilli, mis tegelikult on Aafrika päritolu rütmipill. Pill nägi välja nagu vaas, millele keegi külje peale augu uuristanud, ja selle nimi oli Uudu. Hedvig kasutas teisigi rütmipille, millega sahistas ja kilistas.

Eriti põnev oli laul, mis koosnes mitmest osast ja oli Hedvigi versiooni järgi Aafrika loitsulaul. Laulu lõpp muutus tõeliselt rütmikaks jazziks.

Loomulikult sai ka rahvas kaasa laulda. Soojenduslauluks sai “Ehk nüüd”, mida ka Hedvigi ema Novella Hanson 70ndatel laulis. Hääled laulsime lahti lõpuleelotamisega “jee-jaa-joo!” Publik jämmis ja kõik olid lummatud. Viimaseks lauluks oli Ülo Vinteri kirjutatud pala “Majakene mere ääres”, mida laulsime algusest lõpuni kaasa.

Plaksutasime esinejad tagasi ning päris viimaseks lauluks laulis Hedvig Anna Haava sõnadele Miina Härma poolt kirjutatud pala “Ei saa mitte vaiki olla”.

See pühapäevane kontsert genereeris nii palju armastust ja hoolt, et terve järgneva nädala tundsin end neist helidest hoituna. Kosmilisus oli kindla peale mängus.
 
  KRISTEL ALGVERE, kosmose imede imetleja Hiiu Leht 10-08-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Aug 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Edgar, Egert 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 5842 Veebimajutus: www.eq.ee