Kolmapäev, 22. märts Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Klaverifantaasiad ja vene kirikumuusika  
  Kuressaare kammermuusikafestivali kolmas päev pakub publikule kahte muusikaelamust. Kell 19 annab kultuurikeskuse saalis soolokontserdi Türgi päritolu, praeguseks juba 14 aastat Hamburgis elanud pianist Banu Sözüar.

Lisaks klaverimuusika klassikale esitab ta ka Arvo Pärdi ning türgi helilooja Ulvi Cemal Erkini teoseid. Kell 22 ootame publikut Kuressaare linnusesse, kus esineb vokaalseptett Svetilen Venemaalt. Vana-vene vaimuliku vokaalmuusika kava täiendavad esinejate rahvuslikus stiilis kostüümid ning traditsioonilised vene instrumendid.
Muusikast ja klaverimängust rääkisime Banu Sözüariga.

Kirjeldage palun pianisti üht tavalist päeva

See sõltub eelkõige iga pianisti isikust, mõttelaadist, loomusest, kultuurilisest taustast. Tänu sellele on ka iga artisti mäng omanäoline. Mina alustan päeva üsna varakult, õpin eelolevate kontsertide teoseid, eelkõige uut repertuaari. Kui on tuju, kuulan muusikat ja süvendan teadmisi teoste kohta, mida mängima hakkan. Mulle meeldib külastada maalinäitusi, kust saan inspiratsiooni muusikaliseks n-ö maalimiseks. Lisaks ma loomulikult harjutan, keskmiselt viis-kuus tundi päevas. Kui mul on Hamburgi konservatooriumis õpetamise päev, siis ma tavaliselt lõunatan väljas. Kui ilm ja muusika lubavad, teen hea meelega lihtsamaid aiatöid. Loodus on hea sisemiste pingete maandaja. Õhtuti ma loen palju, mu lemmikvaldkond on psühholoogia.

Mida te mitte kunagi ei tee, kuna olete pianist?

Ma ei tee kunagi sellist sporti, mis on raske kätele või jalgadele, näiteks tennis, võrkpall, suusatamine jt. Aga mulle meeldivad õhtused väikesed jalutuskäigud.

On teil kontserdipäevaks kindel rituaal?

Kohe hommikul lähen kontserdisaali pilli ja saali atmosfääriga tutvuma. Tavaliselt mängin läbi kogu kontserdikava. Siis lõunatan ja puhkan pisut, et naasta kontserdisaali, kus harjutan viimast korda enne kontserti.

On teil lemmikhelilooja(d)?

Mulle meeldivad romantikud ja impressionistid: Rahmaninov, Skrjabin, Brahms, Ravel, Debussy. Naudin ka mõne nüüdisaegse helilooja loomingut.

Täna on kavas ka eesti ja türgi muusika. Rääkige palun türgi heliloojast Ulvi Cemal Erkinist.

Kuna Erkin oli ise tegevpianist ja pedagoog, tundis ta klaverit väga hästi. Mul oli õnn õppida Erkini klaverisonaati helilooja abikaasa Ferhunde Erkini juhendamisel, kes oli samuti kontsertpianist ja muusikaõpetaja. Ta käis kõigil mu kontsertidel ning meie suhted kujunesid väga sõbralikuks ja sügavaks.

Ulvi Cemal Erkin tegi koos Hindemithiga kõvasti tööd, et asutada Ankarasse konservatoorium. Minu meelest on ka tema muusikas Hindemithi mõjutusi, samuti prantsuse muusika mõjutusi, kuna ta on õppinud Pariisis. Tema peamine inspiratsiooniallikas oli aga türgi rahvamuusika oma elavate rütmide ning meditatiivsete ja müstiliste värvidega.

Olete te ka varem Arvo Pärdi teoseid mänginud?

Need on esimesed Pärdi teosed minu kavas ja mulle need väga meeldivad. Mängisin neid ka möödunud aastal Tallinnas. Neis vormilt minimalistlikes palades väljendub suur humanismiidee koos oma kurblike, isegi traagiliste ja müstiliste tahkudega.

Rääkige palun lähemalt oma seostest Ferhunde Erkiniga

Ferhunde Erkin ei olnud mu õpetaja. Tema elas Ankaras ja mina Istanbulis. Me tundsime teineteist tänu minu Ankaras antud kontsertidele. See oli vastastikune huvi. Kui otsustasin mängida Erkini klaverisonaati, oli ta nii lahke ja muretses mulle noodi. Esimesena rääkisingi soovist seda teost mängida just temale, et kuulda enne avalikku kontserti tema arvamust ja nõuandeid. Ta nõustus. See koostöö viis meid sõbralike suheteni ja sügava teineteisemõistmiseni. Pärast kontserti väljendas ta tunnustust sonaadi esituse eest. Loomulikult oli ta pedantne kuulaja. Ta õnnitles mind ka selle eest, millise kergusega saavutasin sooja suhte oma publikuga.

Ta oli tõeline daam, üks tõsisemaid, distsiplineeritumaid ja armastavamaid muusikuid, kellega ma suhelnud olen. Ta suri 98-aastasena selle aasta 11. juulil.
 
  Maarja Kasema, Kuressaare kammermuusikapäevade pressiesindaja Meie Maa 09-08-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Aug 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Viktor, Viktoria 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 4567 Veebimajutus: www.eq.ee