|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Hannes Hanso jõudis kaaslastega hulljulgelt rattaretkelt tagasi
(1)
|
|
|
|
Juuli lõpupäevil saabus Eestisse tagasi saarlase Hannes Hanso juhitud reisiseltskond, kes väntas Aasias jalgratastel kolme ja poole kuu jooksul läbi ligi 4500 kilomeetrit.
Reisimehed läbisid selle aja jooksul sellised kauged riigid nagu Nepaal, India, Bangladesh, Pakistan, Afganistan ja Iraan. Ehkki teekonnal läbiti mitmeid kriisipiirkondi, jõudsid viis matkajat elusate ja tervetena kodumaale tagasi. Ka jalgrattad pidasid täpselt lõpuni vastu.
Hulljulge matk algas 10. aprillil, kui Eestist asusid Nepaali poole teele Hannes Hanso, Priit Kuusk (Wend), Liivo Niglas ja Tanel Rütman, et seal kohtuda Mart Kuuse (Wenna vend) ja Kristjan Priiga. Plaanis oli sõita jalgratastel Nepaalist Iraani. See reis oli järjekordne osa “Ehh, uhhuuduuri” nimelisest reisisarjast, mille raames viis meest tahavad maailmale ringi peale sõita.
4500 kilomeetrit tundmatuid teid ja võõraid inimesi
Mart Kuusk ja Kristjan Prii startisid juba 10. märtsil, täpselt kuu varem, et ära sõita jupike 1000 kilomeetrist Lhasast Katmandusse. See teekond oli neil eelmisest “Ehh, uhhuduuri” teekonnast olude sunnil läbimata jäänud.
Kui Nepaalis kohtuti, alustati ametliku reisisarja teist osa läbi kuue riigi. Saarlasel Hannes Hansol ja muhulasel Kristjan Priil õnnestus jalg panna ka üle Bhutaani piiri. Juhtus seda, et kaardile märgitud teed olid ujutuste-värinatega kaduma läinud, sõidetamatuks muutunud või puruks pommitatud. Kuid inimesed olid igas riigis sõbralikud ja külalislahked. Kohtuti nii lihtsate maaelanike kui ka tähtsate riigitegelastega, kelle juures sai osaks rikkalik vastuvõtt.
Ratastega rahul
Reisil kasutati Hawaii Expressi jalgrattaid, millel lisavarustus praktiliselt puudus. Seda põhjusel, et sõiduriistad oleksid võimalikult kerged, sest ka pool kilo lisakaalu annab järsul tõusul kõvasti tunda.
Eks pisiprobleeme jagus ikka – kuumuse või järskude teeaukude tõttu purunes aeg-ajalt kellegi rattal kumm. Suuremaks mureks oli see, et lõpuks hakkasid hammasrattad lihtsalt läbi kuluma.
“Metall ei pidanud füüsiliselt vastu, palju rohkem need rattad ilma hoolduseta vastu poleks pidanud,” ütles Kristjan Prii. “Kuid veidi putitamist, ja sõiduriistad oleksid jälle sõidukorras.”
Osa suuremast plaanist
Kokku väntasid mehed umbes 4500 kilomeetrit, sellest suure osa mäestikes. Kõrgeim punkt reisi jooksul ulatus 5602 meetri kõrgusele.
“Eks õhupuudus kimbutas ikka,” ütles Kristjan Prii. “Ent kui kaua ja rahulikult sõita, harjub ära.”
Hannes Hanso saavutas ühel langusel Iraani ja Armeenia piiri lähedal maksimumkiiruseks 100 km/h. “Polnud isegi tagant-tuul,” nendib Hannes. “Oli kõva külgtuul, niisiis sõitsingi, ise peaaegu külili, ratast vaevu püsti hoides sealt mäest alla. Päris õudne tunne oli.”
“Ehh, uhhuuduuri” liikmete eesmärk on maailmale ratastel tiir peale teha. Ometi ei taha mehed pere- ja tööelu pikemaks unarusse jätta ning teevad mitme tuhande kilomeetrise otsa iga nelja-viie aasta tagant. Ühe reisi lõpp-punktist saab järgmise reisi alguspunkt. Nii võibki seiklejahingi poole kümnendi pärast jällegi leida Iraanist, kust asutakse uuele retkele.
|
|
|
 |
|
|
Heidi Hanso Meie Maa 02-08-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert | | |
|