Laupäev, 21. mai Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Hiiu Lehe küsimustele vastab sotsiaalminister Maret Maripuu  
 
   
Sotsiaalminister Maret Maripuu. Foto: Erakogu
Reedel Hiiumaa visiidil käinud sotsiaalminister Maret Maripuu ei alustanud ringkäiku mitte oma haldusala asutusest, vaid astus esimesena sisse keskuse Tuuru uksest.

Miks külastasite sihtasutust Tuuru? See justkui pole sotsiaalministeeriumi haldusalas?

Tuuru on olnud ministeeriumile hea koostööpartner. Hiiu maakond on aastatel 2004-2006 kasutanud erinevaid programme läbi Euroopa sotsiaalfondi ja viinud Hiiumaal ellu mitmeid projekte võrdsete võimaluste loomiseks tööturul, noorte ja lastega kaua kodus olnud naiste toomiseks tööturule jt.

Arvestades Hiiumaa elanike arvu ja seda, kui palju on olnud projektidesse kaasatuid, on Tuuru üks tublimaid kolmanda sektori organisatsioone ja oma tööd väga hästi teinud. Sihtasutus on suutnud Euroopa toetusraha Hiiumaale tuua ja sellest on palju kasu.

Praeguseks on Tuuru ellu viinud kolm projekti, käsil on neljas ning nende projektide kvaliteet on märkimisväärne. Viimases taotlusvoorus ei saanud isegi Avatud Eesti fond toetusraha, aga Tuuru sai. Sealsed töötajad on kuldaväärt inimesed ja kohtumine nendega oli hästi huvitav, kuna nad tegid erinevaid märkusi, mida saaks paremaks teha projektide reeglite kirjutamisel.

Arvan, et võite väga uhked olla, et teil on olemas selline sihtasutus, mis on suutnud enda ümber tuua inimesi, kes teevad oma tööd südamega ning suudavad kirjutada väga kvaliteetseid projekte.

Mis on saanud Hiiumaa jt Eesti Tervisetubade rahastusest? On see ikka veel projektipõhine või juba natuke kindlamal vundamendil?

Kui alguses olid Tervisetoad puhtalt projektipõhised, siis nüüd on nende rahastajaks läbi riigieelarve Tervise arengu instituut ning maavalitsused seisavad hea selle eest, et oleks vajalikud ruumid. Praeguseks on Eestis kokku 19 Tervisetuba, neist 15 maakondades. Lisaks on need ka suuremates linnades, Tallinnas kaks, Tartus üks, Narvas üks.

Hiiumaa Tervisetuba, mis hiidlastele rohkem tuntud Südametoa nime all, on väga hästi käima läinud ja inimesed on selle omaks võtnud. Seal töötavad inimesed kutsuvad enda juurde abi saama, nõustavad ja teadvustavad tervislikke käitumisviise. Tegelikult suudame oma igapäevaste hoiakute muutmisega luua endale parema ja kvaliteetsema elu ning tervislike eluviiside propageerimisel on Hiiumaal tehtud ära väga suur töö.

Südametuba teatakse hästi, nagu ka seda, et sealt on võimalik saada erinevaid ravimtaimi ja juhiseid nende kasutamiseks. See jutt liigub suust-suhu ning sisse astuvad ka turistid, selleks, et küsida üht-teist oma tervise kohta. Lasksin ka end kontrollida ja sain oma näitajad kätte.

Millised on Hiiumaa arstide ja perearstide täiendõppe ja enesetäiendamise võimalused, arstide ealine koosseis ja palgad? Kas Hiiumaa arstide palgad on niisugused, et siia tahaks tööle tulla ka noored arstid?

Tervishoiuameti andmetel on Hiiumaa haigla personal suhteliselt eakas, arstide vanus jääb 60-65 aasta vahele ning õdede keskmine vanus on 50 ringis. See on keskmine, samas nägime, et haiglas oli tööl ka noor resident. Hiiumaa perearstid on keskealised.

Kui me räägime kogu süsteemist, siis nii perearstide kui ka haigla finantseerimine toimub haigekassa kaudu läbi lepingute ja selleks on ühtne reeglistik nii saartel kui ka mandril. Palgamiinimumid on kõikjal samad, kuna miinimumpalga lepped on sõlmitud. Loomulikult on Tartu ülikooli ja Põhja- Eesti regionaalhaiglas palgad teistsugused, sest seal tehakse ka keerukamaid operatsioone.

Aga arstide nappus on ka Lõuna- Eesti probleem. Põlva, Võru, Valga on mures, et neil ei jätku arste, samamoodi Tartu ülikooli kliinikum ja Põhja- Eesti regionaalhaigla. Vahepeal on läinud ka vähem inimesi arstiks õppima. Oli aeg, kus meil oli väga madal sündivus, nii on ka märksa vähem neid, kes lähevad ülikooli arsti kutset omandama.

Nii et arste on vähem, aga ei saaks öelda, et see oleks midagi drastilist. Näiteks, haigekassas on juba perearstidele loodud motivatsioonisüsteeme, et eelkõige maapiirkondadesse rohkem perearste juurde saada.

Ma arvan, et Hiiumaa on küll selline koht, mis peaks motiveerima siia tulema ning ka koolitussüsteem on olemas. Pigem on Hiiumaa haigla puhul põhjuseks, mida ka haiglajuht Gennadi Aavik ütles, et kui saarel on ca 10 000 elanikku, siis kirurg, kes on õppinud selleks, et teha palju erinevaid operatsioone, eelistab suurt haiglat.

On selge, et keskustes on rohkem huvitavamaid ja keerukamaid juhtumeid - operatsioone, aga see ei tähenda, et Hiiumaal neid poleks. Ma usun, et 15 erineva eriala arsti, kes Hiiumaa haiglas käivad vastu võtmas, on perearstidele hea võimalus inimesi nende juurde suunata.

Millised on patsiendi täiendavad võimalused enda tervist kontrollida juhul, kui ta tunneb, et midagi on justkui tervisel ikkagi häda, aga perearst ei leia midagi ega suuna ka edasi?

Tasuline arst on üks võimalus, aga kui perearst pole suutnud teda veenda, on patsiendil ikkagi õigus küsida saatekirja. Kui tekib probleem, saab alati pöörduda ka Tervishoiuameti poole, mis teostab järelevalvet ning oskab konkreetse juhtumi põhjal juhendada.

Kui algusaastatel oli aeg, mil perearstid ei tahtnud inimesi uuringutele saata, siis praeguseks on sellest üle saadud ja perearstid suunavad uuringutele, konsulteerivad erialaarstidega, kas on mõtet patsienti uuringutele saata.

Üha rohkem tehakse perearstidele ka koolitusi. Arvan, et need probleemid võisid olla algusaastatel, kui näiteks lastearstid pidid ümber õppima perearstideks. Praeguseks on süsteem paika loksunud ja kaebusi perearstide kohta jäänud üha vähemaks.

Kahjuks jäävad ikkagi üksikud kurvad juhtumid, kuid süsteem tervikuna toimib ja Eesti arstid teevad väga head tööd. Eesti arstide kvaliteet on tuntud üle Euroopa.

Mida konkreetset võtate ministriksoleku ajal ette HIV leviku peatamiseks Eestis?

Vastu on võetud HIVi, AIDSi strateegia, kus on ette nähtud konkreetsed tegevused ja selle järgimine on erakordselt oluline. Loomulikult on ennetustöö see, mida tehakse, samuti noorte seksuaalkasvatus ehk teadmine sellest, kuidas käituda, et mitte haigestuda.

Tuleb meeles pidada, et HIV ja AIDS on haigused, millest inimene saab oma teadliku käitumisega hoiduda, muidugi, kui me just ei räägi vastsündinust, kes on ema poolt nakatatud. Teadlik käitumine on see, mis peab jõudma meie kõikide teadvusse.

Inimesed ei tohiks mõelda, et “see ei puuduta mind, see probleem on kuskil kaugel”. Tegelikult on tagajärg just niisugune, kuivõrd teadlik on meie enda käitumine. Nii kurb, kui see ka pole, on see, kui palju suudavad inimesed hoiduda juhu- ja kaitsmata vahekordadest, tegelikult selle probleemi lahenduse võti.

Miks ministeeriumi kodulehel leiduvad soolise võrdõiguslikkuse teemalised kirjutised on pärit 2003. aastast ja viitavad 2005. aasta projektidele-uurimustele? Nii näiteks, on alateema Võim ja otsustamine juures viidatud, et praeguses Partsi valitsuses on taas vaid üks naine.

See näitab otseselt meie haldussuutmatust ehk seda, et meie kodulehekülg on kahjuks meie häbiplekk. Kodulehekülg on praegu uuendamisel, aga see ei vabanda, et seal on aegunud andmed. Soolise võrdõiguslikkusega tegeletakse ja meil on tööl väga head spetsialistid, kes teevad tõhusat tööd. Ka sooline võrdõiguslikkus on meie teadlikkuse küsimus – kuidas me oskame märgata, kuidas oskame enda eest seista.

Soolise võrdõiguslikkusega on asi paremaks läinud ja kui me nüüd tänavusest võrdsete võimaluste aastast teeme kokkuvõtva konverentsi, on näha, kuidas eestlased on saanud teadlikumaks ja asjad on paranenud. Ministeeriumi kodulehekülg on kahjuks see nõrk koht ja ma tahan loota, et see on ainuke nõrk koht meie ministeeriumis.
 
  Küsitles HARDA ROOSNA Hiiu Leht 24-07-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Juul 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2533 Veebimajutus: www.eq.ee