Laupäev, 21. mai Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Geenidoonorlus ajab jala saarlaste ukse vahele  
  Sellest, mis geenidoonorlus õigupoolest on ja mil moel see teema saarlastega seotud on, teatakse täna veel üpris vähe. Kuna teema on uudne ja samas ka natuke kõhklusi tekitav pidasin oluliseks Meie Maa lugejale sellest rohkem teada anda. Vastuste saamiseks küsitlesin Aime Keisi.

Esmalt huvitab mind, kas kõik Saaremaa perearstid koguvad geenidoonoreid?

TÜ Eesti Geenivaramul (EGV-l) on lepingud sõlmitud 18 Saaremaa perearstiga.

26.04.2007 toimus Saaremaal täiendkoolitus, millest võttis osa 6 arsti, osad koos õdedega. Septembris on tulemas kaks uut koolitust Tartus ja Tallinnas nende arstide jaoks, kes ei ole veel koolitustel osalenud.

Selleks, et arst või meditsiiniõde saaksid hakata geenidoonoritega tegelema, on vaja läbida EGV poolt korraldatav koolitus. Kõigepealt tutvustatakse andmekogumise juriidilisi ja eetilisi aspekte ja üldiseid geneetika aluseid. Edasi järgneb põhjalik andmekogumise protsessi õpetus ja andmekogumise programmi arvutikoolitus. Koolituse läbinutele väljastatakse ka vastav tunnistus koolituse läbimise kohta, sõlmitakse juriidiline leping andmekogumiseks.

Mida geeniuuringutest täpselt geeni- ja terviseuuringute jaoks teada saadakse?

TÜ Eesti Geenivaramu on oma olemuselt biopank, mis väljastab teadlastele andmeid uuringuteks.

Hetkel on käimas uuringud viljatuse ja kõrgvererõhutõve haigestumise osas.

Samuti võimaldab andmekogu teha võrdlevaid uuringuid Eesti ja teiste euroopa riikide populatsioonide vahel.

Küll aga koostatakse EGV-s igale geenidoonorile oma geenikaart – see on digitaalne andmete kogum, mis sisaldab teavet antud inimese geenidekombinatsiooni kohta, olles iga ühele individuaalne ja kordumatu. Selle kaardi alusel on võimalik teada saada haiguste esinemise võimalus, nii on võimalik osasid haigusi ennetada. Näiteks 5-10% rinnavähi juhtumitest on pärilikud. Kui patsiendil on teada, et tal esineb kõrgenenud risk haigestuda rinnavähki, siis on tema jälgimine aktiivsem ja varases staadiumis avastatud rinnavähk on ravitav.

Samuti on geenikaardi alusel patsienti tulevikus parem ravida, sest paljud ravimid toimivad ühe ja sama haiguse puhul erinevate geenikombinatsioonidega inimeste puhul erinevalt.

Tänapäeval on tehtud kindlaks juba vähemalt kahe ravimi puhul, et sama diagnoosi korral on ravimitoime erinev.

Esimene ravim, mis on maailmas loodud geeniinfo põhjal, on Herceptin, mida kasutatakse rinnavähi ravis. Seda saab määrata üksnes teatud geenikombinatsiooniga rinnavähi haigetele.

Tegelikult selliseid ravimeid on päris palju, mis sama diagnoosi korral ühele haigele mõjuvad ja teisele mitte.

Teine valdkond, mida uuritakse on geeniteraapia rakendamine. Selles osas on Eesti teadlased juba edusamme teinud HIV-vastase vaktsiini loomisel.

Geenitehnoloogiat rakendatakse praegu edukalt sünnieelses pärilike haiguste diagnostikas. Praegu on teada vähemalt kakskümmend pärilikku haigust, mida on võimalik looteeas diagnoosida ja see loetelu järjest täieneb.

Kas on võimalik saadud geeniandmete müümine ravimfirmadele?

Vastavalt „Inimgeeniuuringute seadusele” ei ole andmed võõrandatavad (müüdavad), vaid saab kasutada ainult teadusuuringuteks.

Millal valmivad geenikaardid?

Selle aasta algusest on alustatud geenikaartide koostamist olemasoleva andmebaasi põhjal ja selle aasta lõpuks peaks valmima esimesed tuhat geenikaarti, kuid geenidoonori otsese kasuni kulub veel mõni aasta. Geenikaartide kasutamine meditsiinis sõltub infotehnoloogia arengust

Kui osavõtlikud on saarlased geenidoonoriks saamisel olnud?

Esimesel andmekogumise perioodil 2002-2004 kogusid Saaremaa arstid 10% geenidoonoritest. Saaremaa oli valitud pilootprojekti koos Tartumaa ja Lääne-Virumaaga.

Uus geenidoonorite kogumise periood algas Saaremaal mais 2007 ja praegu on geenidoonoriks soovijaid olnud väga vähe. Põhiliseks takistuseks on olnud ehk vähene eelinfo selle kohta, et Eesti Geenivaramu jätkab geenidoonorite kogumist.

Inimene, kes soovib saada geenidoonoriks, pöördugu oma perearsti poole. Geenidoonor peab olema vähemalt 18 aastat vana. Ülemist vanuse piiri geenidoonoriks saamisel ei ole.

Vahel on inimene põhjendanud oma loobumist sellega, et ta on terve või vastupidi liiga haige, et olla geenidoonoriks. See ei ole takistus.

Kui täpselt ja tagasiulatuvalt tuleb geenidoonoriks soovijal oma sugupuud teada?

Sugulastest tuleb teada ema, isa, vanavanemate, õdede, vendade sünni- ja surmaaegu ning emal ja isal ning vanavanematel esinenud kroonilisi haigusi.

Kas geenidoonor saab tagasisidet oma DNA kohta? Näiteks kui seal on mõni väär geen või muud sellist?

Geenidoonoriks saamist ja olemist reguleerib „Inimgeeniuuringute seadus”. Geenidoonoril on õigus tutvuda oma andmetega. Nende andmete alusel on geenidoonoril õigus saada geneetilist nõustamist. Kui inimene ei soovi, siis ta oma geeniandmeid teadma ei pea, näiteks juhul kui andmed pärilike omaduste ja riskide kohta võivad olla geenidoonorile ebameeldivad. Geenidoonori nõusolekul saab EGVst andmeid ka tema perearst. Geenidoonorite sugulastele andmeid ei väljastata. Samuti ei saa EGVlt andmeid politsei, kohtuorganid, kindlustusseltsid ja tööandjad.

Kas saan õigesti aru, et ainult 10% eestlastest osaleb geenidoonoritena uuringutes? Kas 10% vähe ei ole, et selle põhjal järeldusi teha?

10% populatsioonist on piisav, et teha kõrgetasemelisi teaduslikke uuringuid.

Kas kloonimine on võimalik?

EGV on biopank ja tegeleb andmete säilitamisega ja väljastamisega teadlastele. Kõik sooviavaldused, mis esitatakse meile teadlaste poolt menetletakse TÜ Eetikakomitee poolt, kes annab loa andmete väljastamiseks.

Välismaal läbi viidavate teaduseuuringute jaoks andmete väljastamise loa kinnitab lisaks TÜ Eetikakomiteele ka Eesti vabariigi valitsus.

Mida inimesed küsivad või kardavad seoses geenidoonorlusega?

Suurim kartus – kui ma annan vereproovi, kas minu geenid jäävad mulle alles?
Geenid jäävad inimesele endale alles.

Kui võrrelda omavahel näiteks kudede ja organite doonorlust, kus inimene annetab oma organismi kudesid selleks, et neid saab kasutada teisel samasugust kude vajaval inimesel (näiteks veredoonorid, neerudoonorid), siis inimeselt võetud DNA-d kellelegi teisele edasi ei anta.


Geenidoonoriks saamise protsess:
* Inimene, kes soovib saada geenidoonoriks, peab olema vähemalt 18 aastat vana. Ülemist vanuse piiri geenidoonoriks saamisel ei ole.

* Esimesel visiidil perearsti juurde saab ta kätte materjalid, mis tutvustavad geenidoonoriks saamise ja olemise protsessi. Seejärel kirjutab geenidoonoriks saada soovija alla informeeritud nõusolekuvormile.

* Edasi võetakse inimeselt 50 ml verd.

* Geenidoonor peab vastama reale küsimustele enda ja lähisugulaste kohta. Küsitakse ka geenidoonori toitumusharjumuste, suitsetamise, alkoholitarbimise ja põetud haiguste ning kasutatavate ravimite kohta.

* Geenidoonori nõusoleku vorm pannakse turvaümbrikusse, mis suletakse ja koos vereprooviga saadetakse kulleriga EGV-sse. Täidetud küsimustik saadetakse EGV-sse krüpteeritult ehk nn. salakeeles interneti teel EGV-sse.

* Saabunud andmed kodeeritakse, igal doonoril on 16 kohaline kood, mille annab arvuti juhuslikke numbreid ja tähti kombineerides.


Eesti Geenivaramu liitus 01.04.07 Tartu ülikooliga.

TÜ Eesti Geenivaramu tegevust reguleerib „Inimgeeniuuringute seadus”, mis on vastuvõetud 2001. a. ja täiendatud käesoleval aastal Riigikogu poolt.

Kõigi andmete töötlemine ja hoiustamine on vastavuses Eesti vabariigis kehtiva andmekaitse seadusega ja selle seaduse täitmist jälgib Andmekaitse Inspektsioon.

Kõik andmed, mis on EGV ja Tartu ülikooli omandis ei ole müüdavad ega muul moel võõrandatavad.

Teadlastele väljastatakse andmeid ainult kodeeritud kujul ja korraga vähemalt viie anonüümse geenidoonori andmed.

Kõik senini kogutud 10800 proovi on alles ja säilitatud.
 
  MM / Meie Maa 20-07-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Juul 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2189 Veebimajutus: www.eq.ee