Laupäev, 21. mai Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Saksa sellid väisasid Saaremaad  
  Kaks saksa käsitöölist, kes keskajast pärinevat traditsiooni jätkates pärast kooli lõpetamist kolm aastat mööda maailma rändavad, külastasid eelmisel nädalavahetusel Saaremaad.

Puusepp Valentin Beck (24) ja müürsepp Ulrich Schäfer (29) on teel olnud vastavalt poolteist ning kaks ja pool aastat. Selle aja jooksul on Valentin käinud läbi Euroopa saksakeelsed riigid, Ulrich on viibinud Lõuna-Aafrika Vabariigis, Uus-Meremaal ja Euroopas ning kavatseb minna Ladina-Ameerikasse. „Reis Aafrikasse oli väga põnev – õppisin tundma kohalike inimeste meelelaadi ja nende probleemide põhjuseid. See on hoopis midagi muud kui telerist Aafrika kohta uudiseid vaadata.“

Vana traditsioon

Sellirännaku tegemine kujunes välja hilisel keskajal. Iga noor, kes tahtis käsitööliseks saada, pidi mõne meistri juurde õppima minema. Algul oli ta õpipoiss, pärast töö- ja õppeperioodi lõpetamist sai temast sell (sks k Geselle). Sell, kes tahtis meistriks saada, pidi teatud aja linnast linna rändama ja töökogemusi omandama. Pärast meistrieksami edukat sooritamist sai sellist meister, ta võis astuda gildi liikmeks ning avada oma töökoja.

Rännumehele kehtivad omad reeglid: reis kestab kolm aastat ja üks päev, selle aja jooksul ei tohi ta viibida kodulinnale lähemal kui 50 km. Ühes kohas ei tohi töötada kauem kui üks kuu ja esimene aasta tuleks soovitavalt veeta saksakeelses riigis (Saksamaa, Austria või Šveits). Kuigi rännu sooritamine ei ole enam seotud kutsetunnistuse omandamisega ja katkestamisele ei järgne mingit karistust, on reisi läbitegemine paljude noorte jaoks auasi. Samuti on see huvitav viis maailma avastada ning ennast erialaselt täiendada.

Vabamehe varustus

Sellide riietus on traditsiooniline – seljas selliülikond, peas kaabu ja käes jalutuskepp. Suure seljakoti asemel on neil üle õla visatud paun, milles telgi jaoks ruumi pole. „Öömaja leidmine ei ole tavaliselt raske. Inimesed on sõbralikud – tuleb lihtsalt küsida,“ ütleb Ulrich.

Sellidel on oma sellipass, kuhu kogutakse kõigi külastatud linnade templid. Kuressaares käidi linnapea Urve Tiiduse jutul. Meistrid ja töödejuhatajad kirjutavad sellipassi töö kirjelduse, mida sell nende juures teinud on. Eestis aitasid Valentin ja Ulrich ehitada pilliroost ökotalu Alatskivil.

Gildide ajast pärinev teoreetilise õppe kombineerimine praktikaga on edukalt integreeritud tänapäeva Saksa haridussüsteemi – ligi pooled saksa noored on läbinud õppeaja mõne ettevõtte juures. Eraettevõtted koostöös riigiga pakuvad noortele praktikakohti, mis tähendab et nad käivad 3-4 päeva nädalas tööl ja 1-2 päeva kutsekoolis. Ettevõtetes omandatakse konkreetsed oskused ja kutsekoolis teooria. Tagamaks õppurite ühtlast taset, peavad kõik õpilased kutsetunnistuse omandamiseks läbima riiklikud eksamid.
 
  Allar Lepa Meie Maa 19-07-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Juul 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2164 Veebimajutus: www.eq.ee