|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Mis saab Eesti maaelust 2013. aastal?
|
|
|
|
|
|
|
 |
Kalev Kotkas Hiiu Lehe toimetuses. Foto: Harda Roosna |
 |
Tuhanded noored kaaluvad praegu hoolega, millisesse ülikooli või ametikooli oma dokumendid viia, millise erialaga oma tulevik siduda. Eriala valik on iga inimese elus üks kõige tähtsam otsus. Mõni eriala ja mõni kool on südamelähedasem, aga samas mõjutab noori teadmine, et mõnel erialal tunduvad tulevikuväljavaated helgemad kui sel erialal, mida tegelikult kõige rohkem õppida tahaks.
Kindlasti on ka selle artikli lugejate hulgas sadu selliseid noori, kes juba õpivad või kavatsevad õppida erialasid, mis seovad nende tuleviku maaeluga. Kardan, et neid noori ehmatas hiljutine uudis ühe riigikontrolli auditi kohta, mis hoiatas võimaliku musta stsenaariumi eest meie maaelus.
Esmalt tuleb tunnustada riigikontrolli selle eest, et see on hakanud minevikus toimunule hinnangu andmise kõrval tegelema tulevikuprognoosidega. “Äitäh” tuleb riigikontrollile öelda ka juuni lõpus avalikustatud auditi „Põllumajandustootmise ja maaelu arendamiseks antud toetuste tulemuslikkus” eest.
Kuigi auditi peamistes järeldustes ei ole avastatud midagi põhimõtteliselt uut, on õigeaegne hoiatamine alati kasulik ja sunnib asjasse puutuvaid ametkondi veel kord üle vaatama oma võimalusi olukorra parandamiseks. Riigikontrolli hinnangul ei paranda Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu toetused meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet sedavõrd, et nad suudaksid pärast 2013. aastat edukalt majandada.
Riigikontrolli arvamuse kohaselt satub ligi 70% praegu tegutsevatest põllumajandustootjatest EL järgmisel eelarveperioodil tõsistesse raskustesse, kui juba praegu nendeks muutusteks valmistuma ei hakata. Kutselistest tootjatest suudaks toetuste vähenemise korral jätkata vaid viiendik. Auditi järel mõnes meediakanalis maalitud tulevikupilt on õudust tekitavalt tume.
Tegelikult on maaelu arengukava aastateks 2007-2013 koostamisel lähtutud just samadest riigikontrolli järeldustest, et meie põllumajanduse konkurentsivõimet tuleb tõsta, investeeringuvaegust leevendada, maamajandust mitmekesistada ning maapiirkondade elukvaliteeti parandada. Riigikontrolli audit sunnib veelkord küsima, kas maaelu arengukavas sisalduvad meetmed ka tegelikult suudavad neid probleeme lahendada?
Kindlasti leevendavad need probleeme, kuid täpse vastuse andmiseks puudub meil usaldusväärne ja erapooletu info, aga ka prognoosid maaelus ja põllumajanduslikus tootmises toimuvate muutuste ning nende mõju kohta maal elavatele inimestele. Sotsiaalmajandusliku info süsteemne kogumine ning analüüsimine aitaks hinnata maaelu arengukava toetusmeetmete tulemuslikkust ja neid vajadusel muuta. Samuti tagaks see vajalikud andmed järgnevate perioodide maaelu arengukavade koostamiseks. Mõistlik oleks, et selle infolünga täidaks meie oma Eesti Maaülikooli teadlased.
Eesti riigi panus põllumajandussektori ja maapiirkondade arendamisse ei piirdu vaid EL toetuste vahendamisega. Riigikontrolli auditis on jäänud tähelepanuta meetmed, mis samuti oluliselt mõjutavad põllumajandustootjate jätkusuutlikust ja elu kvaliteeti maal.
Esiteks osaleb Eesti üha sõnakamalt EL ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel 2014. aastal algavaks eelarveperioodiks. Samal ajal hoiavad nii valitsus kui põllumajandustootjate organisatsioonid kodumaist tootjat kursis muutustega europoliitikas. Nii on neil võimalik mõista uusi tulevikuväljavaateid ning vastavalt sellele oma tegevusi aegsasti ette planeerida.
Elukvaliteeti maal aitab kindlasti tõsta alates järgmisest aastast käivituv ligi 300 miljoni kroonise aastamahuga nn kaevuprogramm. See on sotsiaaldemokraatide valimislubadus toetada külade infrastruktuuri arendamist koostöös omavalitsustega. Riigi tõsist suhtumist põllumajanduse arengusse näitab ka asjaolu, et alates käesolevast aastast maksab riik põllumajandustootjatele otsetoetusi liitumisläbirääkimistel ELiga kokku lepitud maksimaalmääras. Rahandusminister Ivari Padar teab hästi, et riigieelarvele tähendab selline põllumeeste toetamine täiendavat kulu ligi 800 miljonit krooni aastas.
Koalitsioonileppest tulenevalt on seatud investeeringutoetustele limiit, mis suurendab senist investeeringutoetuse saajate ringi pea kaks korda. Põllumajanduse ja maaelu toetamiseks on Maaelu edendamise sihtasutus ja Ettevõtluse arendamise sihtasutus ning tulevikupilt on tõesem ja turvalisem kui arvestada ka eelpool loetletud asjaolusid.
Loodetavasti täidab riigikontrolli audit oma eesmärgi ning ergutab ühiskonnas, riigikogus ja valitsuses mõttevahetust põllumajanduse ja maaelu tuleviku teemal enne, kui võimalikud probleemid otsest mõju hakkavad avaldama. Hoiatus on õigeaegne ja kindlasti on sellest tulenevalt seitsme aasta pärast meie põllumajandus ja maaelu muutusteks valmis.
Ent hoiatuste puhul peame arvestama ühe kaasmõjuga. Rääkides maaelust, peame silmas 90% Eesti territooriumist ja umbes 400 000 inimest. See on nii suur osa meie maast ja rahvast, et tegelemine nende tulevikuga ei tohi käia hoogude kaupa, kampaaniakorras. Isegi mitte praegu, mil meie maaelu on kogu taasiseseisvumise järgse aja parimas seisus.
Kindlasti rikuvad ajakirjanduses kohati maalitud nadivõitu tulevikuväljavaated praeguste põllumeeste tegutsemislusti ja pärsivad paljude noorte soovi oma tulevikku maaeluga siduda. Kui miski meie maaelu ähvardab, siis just selle alavääristamine ning andekate noorte eemalepeletamine maalt.
Tänavu kutsevalikut tegevatele noortele soovitan nii riigikogu liikme kui Emmaste kauaaegse vallavanemana julgesti siduda oma tulevik maaeluga, kui just need erialad teile tegelikult huvi pakuvad. Te ei pea seda valikut kahetsema.
|
|
|
 |
|
|
KALEV KOTKAS, riigikogu maaelukomisjoni esimees Hiiu Leht 17-07-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel | | |
|