Esmaspäev, 23. mai Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Kartulimardikas tuleb põllult ära korjata (2)  
 
   
Mardikate ärakorjamine on kõige töökindlam meetod. Foto: funet.fi
Iga päev pöördub aiapoodi kümneid inimesi, et otsida abi kartulimardika vastu. Uus kahjur Hiiumaa põldudel paneb inimesi muret tundma, mida ometi teha. Parim soovitus on mardikad ja tõugud kokku korjata ning mehhaaniliselt hävitada.

Taimetoodangu inspektsiooni Hiiumaa büroo sai esimesed teated kartulimardika leidudest Hiiumaa põldudel jaanipäeva eel Kärdlast. Sellest ajast peale on iga päev olnud Kärdla turu aiapoes mürgiküsijaid. Kaupmees Evi Kõster ütles, et praegu on mürgi ostmine eriti hoogsaks läinud. “Iga päev on vähemalt kümme inimest, kellele olen müünud,” rääkis Kõster.

Aiapood müüb kolme sorti mürki: Decis 2,5 EC, Fastak 50 ja Actara 25 WG. “Ühest pakist saab 10 liitrit mürgivedelikku. Norm on 0,2 liitrit hektari kohta,” selgitas Kõster.

Ostjateks on tema sõnul põhiliselt erakasvatajad. “Esimene inimene, kes tuli minu juurde abi otsima, oli Käinast. Praegu on küsijaid üle Hiiumaa. Kõige rohkem on küsitud Suuremõisast, Paladelt, Käinast, Emmastest,” rääkis Kõster. Paljudele on mardika leid oma põllulapilt olnud üllatuseks.

Kõigile kartulikasvatajatele Kõster mürgi pritsimist siiski soovitanud pole. Tema sõnul on väiksemal pinnal otstarbekam tõrjemoodus mardikate kokkukorjamine ja mehhaaniline hävitamine.

Sama soovitab ka taimetoodangu inspektsiooni Hiiumaa büroo juhataja Helle Aasma. Põhjuseks toob Aasma, et varase kartuli tarbimisaeg hakkab kätte jõudma ning mürgi hajumine võtab paar nädalat aega.

Kartulimardikas on tavakahjur

Aasma rääkis ka, et inimesed on jätkuvalt nõnda tragid, et annavad mardikaleidudest neile teada. Tegelikult sellist kohustust tänapäeval enam ei ole. Kui esimene koloraado mardika leid oli Eestis 1965. aastal, siis praeguseks on mardikas siin juba ammuilma kohanenud.

Aasma sõnul on kartulimardikas 2002. aastast Eestis kirjas tavakahjustajana, nagu lehekoi. “Meie põhiline sõnum inimestele on praegu ikkagi see, et nad oma kartulipõldusid jälgiksid. Mardikate ärakorjamine on seejuures kõige töökindlam meetod. Mürk mardikatele oluliselt ei mõju, see on mõeldud eelkõige pealseid hävitama asuvatele munast koorunud tõukudele,” ütles Aasma.

Tema ütlust mööda mingit toetusprogrammi koloraado mardikatega võitluseks riigi poolt ette nähtud pole. “Aastakümneid on eestlased nendega koos elanud ning kusagil pole seetõttu kartulikasvatust lõpetatud. Kuna meil on kahjur esimest aastat, peame lihtsalt õppima, kuidas temaga hakkama saada,” nentis Aasma.

Emmaste vallas Ranna külas elav Linda Pomerants leidis kartulimardikad oma põllult sel nädalal. “Siinkandis ei olegi vist peret, kus mardikas poleks kahju teha jõudnud,” sõnas Pomerants ja lisas, et mardikate avastamine oli tema jaoks vaid järelevaatamise küsimus.

“Ma ei uskunud, et minu põllul võiks neid olla. Käisime taimekaitseinspektsiooni töötajaga põllul korralist kontrolli tegemas ja siis avastasime,” rääkis Pomerants.

Ta tõdes, et teave kartulimardika jõudmisest Hiiumaale on väga hiljaks jäänud, kuna munad on juba munetud ja neist koorunud aplad tõugud on taimedel oma rüüstetööd tegemas. “Need tõugud on ikka väga vastikud,” lisas agronoomi haridusega talupidaja.

Pomerantsi sõnul on naabrid tõukusid kokku korjanud juba liitrite viisi, ja nii päevast päeva. Ka tal endal on plaan käsitsitõrjet teha, kuna mahepõllul ei tule pritsimine kõne alla.

Käina ja Suuremõisa piiril enam kui 40 hektaril kartuleid kasvatava Mereliiva talu tegevjuht Viljam Heinma mardikate pärast veel südant ei valuta. Tema sõnul on põllud seni puhtad olnud, ent põllupind on suur ja kõikjale vaatama ei jõua.

Teisipäeval põlde kontrollimas käies üks kolle siiski leiti. Heinma ütleb, et tõsisemalt tuleb nendega tegelema hakata ilmselt järgmisel aastal. Praegu on mureks hoopis lakkamatult taevast alla sadav vihm, mis ei lase pritsimisi teha ning kartuleid ähvardab lehemädanik.

Ohus on kõik maavitsalised

Kartulimardikas ehk koloraado mardikas ( Leptinotarsa decemlineata) on umbes 10 mm pikk, erekollast/oran˛i värvi kattetiibadega, mida katavad viis tumedat pikitriipu. Tema eesrindmikul on mustad täpid. Kollased, hiljem oran˛id munad on varrekese abil taimelehe alla kinnitatud.

Koorunud tõugud on kumera kehaga, oran˛punased, hiljem tuhmkollased. Munast koorunud tõugud närivad sama lehe alumisele pinnale kuni 1 mm läbimõõduga augukesi. Kui tõugud on end küllalt tugevaks söönud, rändavad nad kartulitaime latva, lehtede pealmisele küljele, toitudes seal seda augustades ja sälgutades.

Mardikad ja vanema kasvujärgu tõugud söövad alguses lehti servadest, hiljem aga tervikuna kõik lehed ja lehevarred. Kui putukaid on väga palju, võivad nad hävitada kogu kartulisaagi. Lisaks kartulile söövad nad vahel ka tomatitaimi.

Oma kodumaal Mehhikos kartulimardikas väidetavalt kartulit ei söö, vaid toitub endiselt oma põlisest toidutaimest, metsikust maavitsast.
 
  KADI LAID Hiiu Leht 13-07-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Juul 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2117 Veebimajutus: www.eq.ee