 |
Laupäev, 21. mai | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | |||||
| Katk tappis kõik Põduste jõe vähid | |||||
|
Katsepüügi andmetel Põduste jões elusaid vähke enam ei ole. “Sada protsenti me seda väita ei saa, et seal neid üldse pole. Võib-olla mõnes jõesopis on mõni vähk alles jäänud,” ütles vähiuurija Margo Hurt.
Täna hommikul lõpetavad Margo Hurt Eesti maaülikooli kalakasvandusosakonnast ja bioloog Mati Kivistik teisipäeval Põduste jõel ja selle lisajões Laugi peakraavis alanud vähkide katsepüügi, et kindlaks teha, kui kaugele on vähikatk arenenud ning milline on vähkide tervislik seisund. Laugi peakraavi ülemisest osast püüdsid mehed mõrdadega välja vaid kolm veel elusat jõevähki. “Kui vähke on väga hõredalt, ei pruugi neid mõrraga üldse kätte saada. Saaremaa korralikes vähijõgedes ei jää mõrraga püüdes tavaliselt kunagi ilma saagita,” arvas Hurt. Tema sõnul võib Saaremaa tingimustes ühe mõrra kohta tulla keskmiselt kuni 50 vähki. Tavaliselt püütakse Mandri-Eestis ühe mõrraga neli-viis vähki, neist pooled on mõõdulised. Kolmest eile püütud jõevähist üks oli hallikaks tõmbunud ega liigutanud enam suurt, see tähendab, et ta võib põdeda vähikatku. Suure tõenäosusega on ka vähi kaks püütud liigikaaslast nakatunud, kuid täpse vastuse annab molekulaarbioloogiline analüüs. Selle tarvis pannakse vähid piiritusse ja saadetakse Norra laborisse. Laugi kraavi alumises osas elusaid vähke enam polnud. Eile õhtul läksid mehed kontrollima kolme jõele seatud tõket ja sealkandis katsepüüki tegema. “Need peaksid siiski pidama, sest vähk sealt ikka üle ei roni,” arvas Hurt tõkete kohta. Vähi katsepüügil pannakse mõrrad õhtul jõkke ja hommikul võetakse välja. Iga katsepüügiga paigaldab kumbki mees jõkke 40–50 mõrda, selleks kulub neli-viis tundi. Ühele liiniline pannakse kümme mõrda. Nattasid katsepüügiks ei kasutata, sest see eeldab pidevat juuresolekut ja paljudesse kohtadesse ei saa neid tiheda taimestiku tõttu vette panna. Et vähikatku edasikandjad hävineksid, tuleb mõrrad hommikul pärast jõest väljavõtmist hoida päev otsa õues päikese käes või mõnes muus soojas kohas. Kuna eile sadas päev läbi vihma, kasutasid katsepüüdjad Margo Hurt ja Mati Kivistik selleks kuumaks köetud saunalava. Eile mehed Põduste jõel ja Laugi kraavi alamjooksul salapüüdjatele peale ei juhtunud. “Tavaliselt on röövpüüdjad head vähijõe kaldad ära tallanud, seal vedeleb natatükke või alkoholipudeleid ning vees kalatükke,” rääkis Hurt. Vähikatk Põduste jões • Aprillis avastasid kohalikud kalamehed Põduste jões mitmeid surnud jõevähke. • Hilisemad laboriuuringud tõid päevavalgele tõsiasja, et leitud sõralised olid nakatunud vähikatku. • Eesti populaarseima vähipüügipiirkonna, ligi miljoni isendiga vähipopulatsiooniga Saaremaa jõgedes ei ole varem vähikatku täheldatud. • Vähikatk võib levida nii nakatunud vähkidega kui ka veega, mis pärineb nakatunud piirkonnast. • Inimestel on palutud seoses olukorra halvenemisega Põduste jõe piirkonnas mitte kalastada ega sealt vett võtta. • Vähikatk on seenhaigus, mis tapab kõik vähid. |
|||||
|
|||||
| Ahto Jakson Meie Maa 12-07-2007 | |||||
|
|||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Päevapakkumised • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1790 | Veebimajutus: www.eq.ee | |