|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Hiiumaa noormees korraldab pimedate laagrit
|
|
|
|
|
|
|
 |
Gerth Jaanimäe läheb Tartu Emajõe kooli 12. klassi. Pime on ta sündimisest saadik. Kitarri on Gerth mänginud neli aastat. Foto: Hannes Sarv |
 |
Kärdlas sündinud Märtin Männama on Kõpus esimest aastat korraldatava Tartu Emajõe kooli suvelaagri nägemispuudelistele laste ja noorte üks eestvedajaist.
Hiiumaal sündinud ja esimesed aastad Kärdlas elanud vaegnägija Märtin Männama kolis Tartusse neljaselt. Tema vanaema elab tänaseni Kärdlas.
Praeguseks on ta lõpetanud nägemispuuetega lastele mõeldud Tartu Emajõe kooli ja tegelebki selliste vaegnägijatele ja pimedatele mõeldud projektidega nii Eestis kui õpilasvahetuste raames kaugemalgi.
Islandilt Hiiumaale
Eelmise aasta juulis-augustis käis Männama ühe õpilasvahetuse programmi raames Islandil, kust saadud kogemusi arvesse võttes hakkas ta koos Emajõe kooli töötajatega käimasolevat laagrit ette valmistama.
“Ka Islandil tegelesime vabatahtliku tööga, kuid siin on meie projekt veidi erinev, sest oludki ju erinevad,” ütles Männama, kes Hiiumaal käinud igal suvel.
Laagri korraldamiseks pidas Männama sobivaks ainult saart ja Hiiumaad tundes pikalt ei kõhelnud. Laagri eesmärgiks on läbi vabatahtliku töötegemise õppida uusi ja praktilisi oskusi, mis pimedale või vaegnägijale noorele kasulikud võiks olla.
Lõbugi on töö kõrval olnud seni laialt ja teisipäeval lõppes Kõpus alles esimene vahetus. Kokku on neli rühma noori, kes oma tegevuskavad koostavad suures osas ise.
Pime aitab nägijat
Laagrist osavõtjad on erinevas vanuses – on juba keskkooli lõpetanuid või seal käijaid, on ka nooremate rühmad. Esimene vahetus niitis näiteks muru, käis kohalikus talus talgutel heina tegemas ja matkamas.
Laagri juhataja ja Emajõe kooli bioloogiaõpetaja Elge Leiteni sõnul soovitakse igaks päevaks tegevused planeerida üheskoos. “Enamik asju, mida me teeme, on noored ise välja pakkunud,” ütles ta.
Abi on neist olnud ka Kõpu kooli sööklas, kuna seal prooviti nõudepesemist, mis paljudele oli esmakordne kogemus, samuti kartulikoorimist.
“Meie üks eesmärk on näidata, et vabatahtlikuna võivad töötada ka nägemispuudega inimesed, nad suudavad seda ja alati ei pea ainult neid aitama,” ütles Leiten.
Esimese vahetuse noored olid juhataja sõnul tublid saunalised. “Meie poisid polnud sauna enne ise kütnud, neile meeldis see väga,” rääkis ta.
Vabatahtlikest veel puudus
Koos pimedate ja vaegnägijatega viibivad laagris ka vabatahtlikud, kes aitavad noortel õppida uusi tegevusi ja saavad ise targemaks selles, kuidas käituda nägemismeelt pärsitud kujul või üldse mitte omava inimesega koos olles.
“Vabatahtlikud õpivad seda käitumist eelkõige eeskuju järgi,” seletas Leiten.
Eeskujuks on Tartu Emajõe kooli õpetajad, keda on laagrisse kaasa tulnud kuus. Vabatahtlikke otsiti esialgu laiemast tutvusringist ja avalikult sellega ei tegeletud, kuid praegusel hetkel on neid veel puudu. Seega võivad kõik huvilised, kel aega ja tahtmist, ennast kirja panna.
Projektlaagrit rahastavad Euroopa Noored Eesti büroo Martin Männama projekti “Together we can do it” (e.k “Koos võime seda teha”) kaudu. Samuti Eesti noorsootöö keskus, haridus- ja teadusministeerium ning Tartu Emajõe kool. Lisandub lastevanemate omaosalus.
Kindlasti on laagri juhataja Elge Leiteni sõnul projektiga järgnevatel aastatel kavas jätkata, kuna noortele see meeldib ja vaja on seda kindlasti.
“Eks siis oleme juba targemad ja oskame asju paremini ette planeerida,” ütles ta, tunnistades, et esmakordsel korraldamisel võib takistusi ette tulla kohtades, kus neid oodata ei oska.
|
|
|
 |
|
|
HANNES SARV Hiiu Leht 06-07-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi | | |
|