Esmaspäev, 23. mai Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Ettevõtja soovib Hellamaale tapapunkti rajada (2)  
 
   
Ivo Lõppe tahab tapamaja rajada vanasse laudahoonesse, kus ta praegu hoiab ületalve lambaid. Foto: Hannes Sarv
Hellamaale väiketapamaja planeeriv ettevõtja Ivo Lõppe pole enda sõnul veel jõudnud otsusele, kas projekti tasub edasi viia.

Ivo Lõppel on praegu ainult 35 lammast, mis pole kuigi märkimisväärne arv. “Aga üldiselt tahaks oma farmi siin normaalsuuruses käima saada,” ütles ta, lisades, et lammaste arv peaks umbes neljasajani küündima, et see ära tasuks.

Oma plaanides on ta Hellamaal Hella kinnistul asuva vana laudahoone asemele kavandatavasse mahetapamajasse juurde mõelnud ka teisele korrusele nahaparkimise ja väikese käsitöötoa selle kõrvale.

“Ega see muidu ära tasu, kui kõiki võimalikke produkte lõpuni valmis ei tee,” ütleb ta. Lõppe räägib veel, et tapapunktist saaks kasu kogu Hiiumaa, sest kindlasti tahab ta lihatootjatega koostööd teha.

Vallas suur vastukaja

Pärast Pühalepa vallavalitsuse otsust algatada keskkonnamõjude hindamine, st anda ettevõtjale luba see läbi viia, tuli vallale hulk tagasisidet.

“Inimesed lugesid meie kodulehelt seda otsust ja said vist aru, et siia rajatakse nüüd mingi suur tapamaja,” kommenteeris Pühalepa vallavanem Ants Orav.

Tema ütlust mööda ongi selleks, et selgitada välja tapapunkti sobivus antud kohta, tarvis läbi viia keskkonnamõjude hindamine. “See peab näitama, kas üldse ja millistel tingimustel võib säärast asutust siia rajada,” ütles Orav.

Keskkonnamõjude hindamise protsess on avalik ja selle huvilistele tutvustamise eest peab hoolitsema ettevõtja, tapamaja puudutava info väljapanekust teatama aga omavalitsus. Kõik saavad avaldada oma arvamust, teha täiendavaid ettepanekuid ning esitada küsimusi, millele eksperdid peavad vastama.

Kuid just selle tekkinud negatiivse tagasiside tõttu on Lõppe hetkel otsustamise edasi lükanud.

“Mis mõtet on mul omal kulul seda hindamist läbi viia, see maksab ju oma 60-70 tuhat krooni. Pärast võib selguda, et tapamaja rajada ikka ei saa,” ütles mees, kes muidu tegutseb ehitusettevõtjana.

Otsustamise on ta edasi lükanud ka seetõttu, et suvel pole tal ehitustöö kõrvalt eriti aega selle projektiga tegeleda. “Aga ära peaks selle otsuse nüüd tegema, sest kaua ikka viivitada,” arvab ta.

Hindamine on vastutuse jagamine

Seadusest tulenevalt mõeldakse keskkonnamõju all vahetut või kaudset mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Kohustus hindamist läbi viia on ka siis, kui kavandatavate tegevustega võidakse mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Kui on tegemist loomsete jäätmetega nagu tapamaja puhul, võib otsustada keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse vald ja selle saab läbi viia keskkonnaministeeriumi juures arvel olev selleks litsentsi saanud füüsiline või juriidiline isik.

Hindamise tulemusi kontrollib enne heakskiitmist või heakskiitmata jätmist keskkonnaministri vastava määruse alusel selleks määratud järelevalvaja, Hiiumaal keskkonnateenistus.

Hindamisega tegeleva Tallinnas asuva ettevõtte AS Maves tegevdirektor Madis Metsur rääkis, et sellisel juhul, kui seadusest tulenevat vajadust hindamist tellida pole, teeb otsuse omavalitsus, et jagada oma vastutust spetsialistidega. Nende ettevõte ühegi tapamaja kohta hinnangut pole andnud.

“Aga mis seal vajalik oleks – kindlasti kõik mõjud ümbritsevale keskkonnale. Ka inimasustusele,” teab Metsur. Eraldi toob ta välja jäätmeprobleemi, mis tuleb reguleerida eriti täpselt.

Paik, kuhu Hellamaal tapapunkti rajada soovitakse, asub Natura 2000 kaitseala läheduses. Pühalepa vallavalitsuse 2007-2010 aastate arengukava lisa 3 järgi on tegemist Kuri-Hellamaa-Hagaste väärtusliku maastikuga.

Kinnistu jääb aga vanasse kolhoosiaegsesse kompleksi. Tapapunkti planeerimiseks valitud laudahoone taga paistab teinegi laut, kõrval asub puiduettevõte.

Elanikud mures

Mitmed Hellamaal ja selle ümbruses elavad inimesed on aga mures. Värssus suvekodu omav Tallinnas töötav arhitekt Enn Rajasaar on väiketapamajast rääkinud mitmete külaelanikega.

“Probleeme võib ju tekkida – lõhn, võimalik reostus. Kas kõigi küsimustega ikka arvestatakse?” arutleb ta. Muidugi mõistab ta ettevõtja soovi ja toetab initsiatiivikust, kuigi samas ei leia, et just see piirkond antud asutusele sobiks.

“Esialgu räägitakse väikesest tapamajast, kuna suuremat pole vaja, aga kui mahud kasvavad, kas siis on võimalik, et seda laiendatakse?” uurib Rajasaar.

Kui tapamaja vaja on, siis tema leiab, et Hiiumaal on selleks sobivamaid kohti, näiteks saare keskosa on väga hõredalt asustatud ja tapapunkt ei tohiks seal elanikkonnale ebameeldivusi tekitada.

Kõne all oleva kompleksi vahetus läheduses asub vaid üks suvila ja Natura 2000 kaitseala piirest jääb see välja.

Lõhnaprobleem väike

Varem lihakaupade jaemüügiga tegelenud ja mõne aasta eest Hiiumaale kavandatud väiketapamaja rajamise üheks eestvedajaks olnud Aivi Jesmini sõnul loomade surmamisel tekkivad helid ja kaasnev lõhn pole märkimisväärsed.

“Rootsis käisime näiteks moodsat tapapunkti vaatamas. See asus seal päris keset küla, elumajade kõrval. Samas mingit lõhna tunda polnud, kõik oli puhas,” teab ta.

Märjamaa lihatööstuse juhatuse liige Ülo Kaasik ütleb, et Eestiski on areng pea samal tasemel. Nende ettevõte alustas 2004. aastal ja on märkimisväärselt laienenud.

“Loomad saavad enne surmamist elektrišoki ja on niigi uimased. Töötlemine peab olema korraldatud nii, et kõik oleks võimalikult puhas – jäätmed kogutakse, veri ladustatakse eraldi ja kui on mingi spetsiifiline lõhn, siis väga vähesel määral, seda tajub ainul kohapeal olles.” rääkis ta.

Hiiumaale asutuse rajamisse suhtus ta veidi skeptiliselt. “Et see ära tasuks, peaks kindlasti olema mahud suuremad,” kõlas Kaasiku arvamus. Tema teada töödeldakse Hiiumaalt pärit liha Märjamaalgi.

Eelmised ebaõnnestumised

Viimane tapapunkt Hiiumaal asus Käinas ja seda pidas Lembit Paat. Suleti see 2003. aastal. Hiljem on tapamaja püütud rajada Hiiumaa taluliidu eestvedamisel Palukülla ja Emmastesse kohalike põllumajandustootjate ja seakasvatuse alal tegutseva ettevõtte OÜ Ari Kaup koostöös.

Hiiumaa taluliidu juhataja Toomas Remmelkoori sõnul oleks tapapunktist Hiiumaale kindlasti kasu, samas on tapaloomade arv kogu aeg vähenenud. “Praegu pole me isegi autosid, mis lihatööstustesse lähevad, täis saanud.”

Remmelkoor on veendunud, et kui ettevõtja soovib tapapunkti rajada eelkõige oma karja tarbeks ja olulisi probleeme keskkonnale see ei tekita, siis peaks seda lubama.

OÜ Ari Kaup juhataja Hjalmar Lige ütles, et ka nende ettevõte oleks väiketapamaja rajamisel koostööst kindlasti huvitatud, et sobival kokkuleppel ka oma liha seal toota. Praegu on neil umbes 500 emist ja oma toodangu viivad nad mandrile. “Aga tapamaja rajamine ja sellega nulli jõudmine on üpris keeruline,” teab Lige.
 
  HANNES SARV Hiiu Leht 06-07-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Juul 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 1875 Veebimajutus: www.eq.ee