Laupäev, 21. mai Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Kuhu said meie mullused koolilõpetajad?  
 
   
Ülle Soonik. Foto: Erakogu
Meie tänavustel gümnaasiumilõpetajatel on ees põnev ja samas keeruline suvi. Tuleb teha oma valikud – mis edasi? Huvitav oleks teada, kuhu on jõudnud eelmise aasta koolilõpetajad?

Läbisin aasta tagasi koolituse*, mille lõputöös uurisingi Hiiumaa 2006. aasta koolilõpetajate haridusteevalikuid ja valikute mõjutajaid. Teame, et noortel on valikuvõimalusi üha rohkem: koolid ja töökohad meil ja välismaal, seega ka otsuseid raskem teha. Töötan Hiiumaa teavitamis- ja nõustamiskeskuses karjäärinõustajana ja minu töös on oluline teada, millise tee koolilõpetajad valivad ja mis nende otsuseid mõjutab.

Emakeeleõpetajad Tiiu Heldema ja Malle Koor aitasid koguda uurimustöö materjali ning lasksid õpilastel kirjutada essee koolivalikutest ja valikute mõjutajatest. Kirjutajaid oli 82, neist 52 neidu ja 30 noormeest.

Õpilaste tehtud valikud

Enamus mullustest lõpetajatest kavatses kohe jätkata õpinguid, kuid valiti ka teisi teid. Mõeldi töö või sõjaväe peale, mõni plaanis hoopis puhata ja oli ka neid, kes ei teadnud, mida edasi teevad.

Enamik õpitee valinutest soovis minna kõrgkooli, kolm tahtsid jätkata õppimist välismaal. Koolivaliku teinutel oli üks väga kindel valik ja selle kõrval üks või paar varuvarianti. Järgnevalt näiteid õpilaste kirjutistest: “Kõrgkool on pärast keskkooli iga endast lugupidava noore eesmärk,” kirjutas üks noormees. “Vanemad, kool ja ka ise sunnime ennast edasi õppima. Kõrgkooli sissesaamine on igaühe jaoks oluline. On hea teada, et kui oled sisse saanud, siis on suuremad võimalused ka heale elule,” arvas üks tütarlaps.

Välismaale tööle minemise põhjuseks on, et soovitakse võtta aasta järelemõtlemisaega, parandada oma võõrkeeleoskust või ka õppimiseks raha teenida. Nii näiteks arvas üks noormees: “Selleks, et oma valik teha, otsustasin üheks aastaks välismaale tööle minna, raha teenida ja rahulikult mõelda, mis minu edasised plaanid on. Olen üsna kindel, et tänu sellele suudan teha parema otsuse.”

Poistel oli üheks mõtlemisaja pikendajaks ja varuvariandiks ka sõjavägi. “Tahaks kuhugi tööle minna ja kui see ei õnnestu, lähen arvatavasti sõjaväkke.”

Väsimus õppimisest tekitas mõtteid võtta üldse aastaks puhkust. Ühe noormehe kirjutisest: “Kui ma gümnaasiumi ära lõpetatud saaks, võtaks aasta niisama logelemisaega. Puhkaks nendest pikast 12 aastast. Mõtleks elu üle järgi ja naudiks seda.”

“Teadmatus tuleviku ees võib vahel väga hirmutav olla,” muretses neiu, kes veel ei teadnud, mida peale kooli lõppu teha. Sama mure on nii mõnelgi selle aasta lõpetajal, seepärast üks väike soovitus Tiina Saarelt CVOnline-st: “Pane silmad kinni ja mõtle: kui raha poleks oluline, siis millist tööd sa teha tahaksid?”

Kes mõjutavad noorte otsuseid?

Olulised mõjutajad on sõbrad ja see, millistes koolides sõbrad juba õpivad. Nende vahetu kogemus kooli, eriala, õppimise ja elamise kohta on väga oluline. Tüdrukute mõtted: “Kõige enam mõjutas mind vist see, mida teised nende koolide kohta räägivad.” või “Olen kuulnud tuttavatelt, et sealne eriala on väga heal tasemel.”

Arvestatakse väga ka oma vanematega, kes oma hea nõu ja elukogemusega on noorele inimesele toeks ning samuti pakuvad materiaalset abi. Õpilased kirjutasid, et vanemad aitasid enese tundmaõppimisele kaasa, tuues välja noore inimese tugevaid ja nõrku külgi, juhtides tähelepanu huvidele ja nendega seotud edasistele võimalustele. Samuti olid otsustamisel abiks vanemad õed ja vennad.

“Vanemate poolt vabad käed ja rahaline toetus,” kirjutas üks noormees. “Selle mõtte andis mulle isa, kuna ta rääkis sellest nii põnevalt, et nüüd ma tahakski seda õppida,” selgitas üks tütarlaps.

“Oma kutsevalikul ei ole keegi mind mõjutanud, kuid olen kahjuks saanud vanematelt mitte just julgustavaid sõnu, nagu sul ei ole mõtet minna kuhugi õppima, sa ei saaks seal nagunii hakkama,” oli ühe neiu kirjutises vastupidine näide. Tore, et selliseid arvamusi rohkem ei olnud! Olgu abistajaid kui palju tahes, lõplik valik tuleb teha siiski noorel inimesel endal. Tore, kui on, kelle poole nõu või abi saamiseks pöörduda.

Mis noorte otsuseid mõjutab?

Veel on edasise tee valikul olulised õpilase pere majanduslik olukord, lõpueksamite tulemused, õppereisidel kogetu ja Internetis leiduv info.

Pere majanduslik olukord oli koolilõpetajatel plaanide tegemisel suure tähtsusega. Tasulistel õppekohtadel on üliõpilaste arv kasvanud kiiresti, ületades juba 50%. Sellest lähtuvalt mõjutab õppemaks ja selle suurus paljusid noori, jättes vahel unistuste erialad hoopis tagaplaanile. “Vanemad ei suuda kahte õppemaksu maksta korraga. Õde lõpetab, siis alustan õpinguid mina,” selgitas üks tütarlaps.

Paljud olid leidnud ka lahenduse rahanappuse vähendamiseks ja plaanisid minna enne õpinguid välismaale tööle. Samuti oli arvestatavaks variandiks rahateenimine koolitöö kõrvalt. “Tahan kooli kõrvalt tööl käia. Rahaliselt ei ole muidu võimalik välja tulla vanemate kulul,” oli üks noormees veendunud.

Majanduslik olukord paneb noored arvestama ka kooli asukohaga ja nii kirjutas üks noormees essees järgmist: “Kui on Tallinnas sugulased, kelle juures elada, siis otsid sealt võimalusi.” Ja tütarlaps põhjendas: “Tahaksin õppida Tallinnas, sest see on Hiiumaale lähemal kui Tartu.”

Õppelaenu võtmist ei olnud õpilaste esseedes üldse võimalusena välja toodud.

Lõpueksamite mõju erialavalikule ei seisne ainult eksamitulemustes, vaid ka nende valikus. Matemaatikaeksamit paljud noored ei valinud ja see kitsendab nende erialavalikut. Noored kirjutavad järgmist. “Loobusin matemaatika riigieksamist, kartsin, et ei soorita. Saan seda hiljem teha, kui eriala nõuab,” arvas üks tütarlaps ja noormees pakkus, et “Kõik oleneb sellest, kuidas õnnestuvad lõpueksamid.”

Eelviimase gümnaasiumiaasta traditsioonilised õppereisid vabariigi kutse- ja kõrgkoolidesse tekitasid konkreetsema huvi ja soodustasid nii mõnegi esseekirjutaja valiku langetamist. “Peale suurejoonelist ekskursiooni erinevatesse kõrgkoolidesse, teadsin ma kindlalt, et lähen TTÜ-sse õppima,” rõõmustas üks noormees. “Kui mõte ei jookse, hakkan suvaliselt koolide kodulehekülgedelt võimalusi vaatama,” kirjutas oma otsingutest teine.

Huvi, sobivus, palk ja kindlustatus töökohaga

Erialavalikut mõjutab ka arvamus sellest, milline saab olema tulevane töö. Suur osa kirjutajaist märkis, et õpitav amet peab olema huvitav, sobima iseloomuga ja jätma ka vaba aega. Palga suuruse kui otsustuse mõjutaja märkis ära kolmandik kirjutajatest.

Tingituna tänapäevastest elumallidest peaks palk olema nii suur, et linnas ära elaks, söök oleks laual ja pangale jaksaks laenu maksta, arvasid noored. “Natuke mängis rolli ka tulevane palganumber, sest ma ei taha töötada väga väikese summa eest. Siis peab iga kord poes mõtlema, kas saab ikka saia peale vorsti või lastele kommi osta,” põhjendas keegi noormees.

“Ma ei teagi, palju selle ametiga teenib, kuid tundub, et tullakse toime,” oletas keegi neiu. “Kindlasti mõjutab minu erialaseid valikuid see, et omandatud haridusega ka kindla peale tööd leiaksin.” “Pealegi annab see üpris laiahaardelise hariduse. Seega ei pea kartma ka seda, et valin liiga spetsiifilise hariduse ning ei saa töökohta,” kirjutavad neiud, mõeldes tulevase ameti nõutusele tööturul, et töökoha leidmine peale kooli lõpetamist oleks lihtsam.

Kuhu tegelikult läks 2006. aasta koolilõpetaja?

Gümnaasiumi lõpetas eelmisel aastal 93 noort. Kõrgharidust on omandamas 48 noort, neist 23 õpib kutseõppeasutuses ja 21 on tööle läinud, neist 6 välismaale ja üks käis sõjaväes. Koolidest olid populaarsemad Tallinna tehnikaülikool, Tartu ülikool, Tallinna ülikool, Tallinna majanduskool ja Tartu kutsehariduskeskus.
Muidugi on aasta jooksul nii mõnigi muudatus toimunud – on vahetatud eriala, on töölt kooli ja koolist tööle mindud. Paljud on leidnud kohe õige ja südamelähedase eriala.

Kokkuvõtlikult peamised mõtted:

• 76,8% kirjutajatest on valinud kohe peale kooli lõpetamist edasiõppimise;
• Kõige enam mõjutavad valikuid sõbrad ja vanemad, aga valida tuleb ise;
• Majanduslik olukord ja lõpueksamid seavad valikutele piirid;
• Tulevane töö peaks olema huvitav, kindlustama palga ja töökoha.

Kuhu lähevad selle aasta lõpetajad? Kes või mis neid mõjutab? Valikute tegemiseks tahaks soovida tarkust, julgust, pealehakkamist ja leidlikkust. Ärge kartke teha otsuseid, ka vale otsus võib kasuks tulla!

---
* Karjääriteenuste spetsialistide baaskoolitus Karjääriteenuste põhialused (6 AP), mis viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1 alt rahastatava ja SA Innove, karjäärinõustamise teabekeskuse poolt rakendatava projekti “Karjääriteenuste süsteemi arendamine Eesti Vabariigis” raames.
 
  ÜLLE SOONIK, Hiiumaa teavitamis- ja nõustamiskeskuse karjäärinõustaja Hiiu Leht 03-07-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Juul 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2094 Veebimajutus: www.eq.ee