|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Ilmus Saaremaa muuseumi kaheaastaraamat 2005–2007
|
|
|
|
“Mul on hea meel selle üle, et teemadering on väga lai – seotud Saaremaa ajaloo, looduse või saarlastega. See võib olla esseelaadne või tõsiteaduslik lugu. Oleme jätnud autoritele vabad käed,” ütles raamatu koostaja, ajaloolane Olavi Pesti.
Raamat algab Enn Tarveli “Kolme Saaremaa linna nimega” – need on Lihulinn (Kärla kihelkonnas Karujärve lähedal), Pöide linnus ja Kuressaare loss.
Andres Adamsoni sulest on peatükk “Saaremaa mõisameestest aastail 1563–1564”.
Anton Pärn ja Erkki Russow otsivad vastust küsimusele “Kaarma pastoraat – kas Saaremaa vanim kivihoone?”. Just siis, kui raamat trükki läks, kukkus sisse pastoraadi lagi. Ehk on seegi mingi tähendusrikas märk?
Meinhard Saarkoppel kirjutab aegade jälgedest Muhu suures arus ning Juta Saron Saaremaa ja Muhu ajaloolisest tarastusest.
Kalle Kesküla ja Bruno Pao on uurinud Loodemaad ehk Loode tammiku ja selle ümbruse ajalugu ja kultuurilist tähendust, Kaarina Rein ajab Johann Wilhelm Ludwig Luce üliõpilasaastate jälgi XVIII sajandi Saksamaal, Ülo Parbus Johann von Luce ja tema kaaslaste, Ago Rullingo aga Saaremaa ja Muhu ühe suure suguvõsa – Grünthalite jälgi.
Heino Kermik kirjutab Lõupõllu koolimaja ehitamise kurvast loost, Tõnu Sepp Kuressaare kindluse restaureerimistööde uuest algusest.
Raul Salumäe räägib inimestest hullumeelse aja keerises.
Viimane põlisvilsandlane Sulev Truuväärt on talletanud meenutusi elust kodusaarel pärast suurt sõda.
|
|
|
 |
|
|
Svea Aavik Meie Maa 02-07-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|