|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Uuringu järgi armastavad Eesti autojuhid kihutada
|
|
|
|
Uuringufirma TNS Emori Eesti autojuhtide riskikäitumise uuringu järgi tunnistab kiirusepiirangute rikkumist 86 protsenti juhtidest.
Uuringu järgi meeldib autojuhtidele ka rooli taga süüa (50 protsenti) ning mobiiltelefoniga rääkida (80 protsenti), harvem istutakse autorooli väsinult (46 protsenti) ning joobeseisundis (14 protsenti).
Suurimateks liiklusohu tekitajateks peetakse algajaid autojuhte ja rollerijuhte. Liiklusturvalisust tõstaks vastanute hinnangul möödasõitu lihtsustavate taskute ehitamine teedele ning interaktiivsete liiklusmärkide lisandumine.
61 protsenti autojuhtidest hindas Eesti üldist liiklusolukorda rahuldavaks ning halvaks 24 protsenti. Politsei tegevust liiklusohutuse tagamisel hindas rahuldavaks 52 protsenti ja heaks 26 protsenti.
Vastajad suhtusid pooldavalt politsei kontrollreidide tihendamisse, kuid ei pea vajalikuks üldise kiiruse alandamist teedel.
Karistuste karmistamist pooldab 66 protsenti ja rahatrahvide suurendamist 40 protsent juhtidest.
Vastavalt uuringule on 82 protsenti küsitletutest kogenud kaasliiklejate agressiivset või halvustavat käitumist enda suhtes. Samas vaid 33 protsenti juhtidest ütleb, et on ise kasutanud teiste suhtes agressiivseid sõiduvõtteid.
Liiklusohtliku olukorra on põhjustanud 46 protsenti vastanutest, abistavaid märguandeid kaasliiklejatele on andnud koguni 86 protsenti autojuhtidest.
Kõige ohtlikumateks kaasliiklejateks peetakse algajaid autojuhte ehk vahtralehega sõitjaid 47 protsendiga. Järgnevad motorollerijuhid 34, mootorratturid 32, jalgratturid 26, veokijuhid 21, jalakäijad 17, bussijuhid 13, traktorijuhid kaheksa protsendiga ning joobes autojuhid nelja ja taksojuhid kolme protsendiga.
Veokijuhtide sõiduoskusi hindab rahuldavaks või heaks 84 protsenti vastanutest ning 89 protsenti juhtidest on märganud, et veokijuhid annavad maanteedel teistele liiklejatele abistavaid märguandeid.
Politseilt ootavad juhid abistavat tegevust liikluse sujuvamaks muutmisel ja rahustamisel. Liiklusturvalisuse tõstmisel peab seda oluliseks või väga oluliseks 79 protsenti küsitletud autojuhtidest.
Ka märgistatud kiirusemõõtmise kohtade lisamist teedele hindab oluliseks või väga oluliseks 63 protsenti vastanutest.
TNS Emori uuringu valim oli 500 inimest, kellest autojuhtide riskikäitumist puudutavatele küsimustele vastas kokku 209 sõidukijuhti. Uuringu tellis Scania Eesti.
|
|
|
 |
|
|
MM / BNS Meie Maa 18-06-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|