|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Ärimees kahtlustab valda pettuses
(1)
|
|
|
|
Maagilise summa, 777 777 krooni ja 77 sendi eest rahva seas Saare Pisa torniks kutsutud Harilaiu majaka Kihelkonna vallalt ostnud kinnisvaraärimees Meelis Osa kaebas vallavalitsuse kohtusse.
Osa nõuab tehingu tühistamist ja raha tagastamist, kuna kahtlustab, et sai tuletorni ostes pettuse osaliseks. “Kui omavalitsus raha välja petab, on see piisav põhjus kohtusse minekuks,” ütles Meelis Osa Meie Maale.
Osa sõnul seisneb tehinguga kaasnenud probleem veel muudeski asjades, mitte ainult tuletornialuses maas. “Piisavalt fabritseeriti dokumente, et kallutada mind ostma. Tegelikult oli seal taga täielik petuskeem. Vald on minu jaoks sama, mis Eesti riik. Ega ikka eelda küll, et nii räigelt petma tullakse,” rääkis Osa. Milles pettus seisneb, ei soovinud ta enne kohtulahendit rääkida.
Küsimusele, kas ta võis asjast valesti aru saada või esines vallaga teineteisest möödarääkimisi, vastas Osa: “Ma saan aru, kui ma lähen mustlase käest midagi ostma, siis pean väga pingsalt mõtlema sellele, et ta kindlasti tahab mind tüssata. Kui ma aga lähen Eesti riigi esindusega tehingut tegema, siis kõiki asju ju lõpuni ei tea.”
Osa sõnul on tal kahju, et tal ei olnud aega enne ostmist pikalt tausta uurida ja lasta juristidel kõiki asju üle kontrollida.
Vald pani majaka koos 0,7 hektari teenindusmaaga Vilsandi rahvuspargis Harilaiu poolsaarel müüki 2003. aastal enampakkumise korras.
Kihelkonna vallavanema Jüri Saare sõnul käib Meelis Osa vallaga kohut, sest Osa ei saanud majaka juurde teenindusmaad ning nõuab seetõttu kohtult tehingu kehtetuks tunnistamist.
“Tuletornialune maa kuulub riigile ja seda tuli taotleda, kuid siis selgus, et maad ikka ei saa. Kui maad ei saa, ei ole ka tuletorniga midagi peale hakata. Ostja ilmselt lootis, et saab ka maa endale,” arvas Saar.
Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumaja kohtuniku Külli Mölderi sõnul soovib Meelis Osa raha tagastamist, sest olevat teinud lepingu eksimuse tõttu ja teda olevat maa erastamisest valesti informeeritud.
Magas maha
Kihelkonna vallavalitsust kohtus esindava Mihkel Tuusi sõnul ei luba maareformiseadus lagunenud ehitiste maad erastada, seega tuleb need enne erastamist korda teha.
Vajalikud projekteerimistingimused olid Vilsandi rahvuspargiga kooskõlastatud ja kehtisid kuni 2004. aasta oktoobrini. Nõusoleku andis rahvuspargi asedirektor Andres Jõeorg, kes enam selles ametis ei tööta.
Meelis Osa ostis majaka koos kaevu, põlengus kahjustada saanud majakavahielamu ja saunaga Tuusi kinnitusel 2004. aasta veebruaris, pärast valla ebaõnnestunud enampakkumist ja volikogu heakskiidul.
“Seega oli tal selge võimalus ehitiste kordategemiseks olemas ning vald juhtis sellele ka korduvalt tähelepanu,” ütles Tuus.
Meelis Osal oleks tema arvates piisanud ehitusprojekti tellimisest ja ehitusloa hankimisest, milleks Osal oli aega kaheksa kuud. “Teenindusmaa määramise korraldus oli tühistatud. See oli ka ostu-müügilepingusse sisse kirjutatud,” lisas Tuus.
Hiljem Saaremaa keskkonnateenistus maa erastamiseks oma nõusolekut ei andnud. Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallase sõnul tegi vald müügiotsuse keskkonnateenistusega konsulteerimata.
“Kui vald oleks teadnud enne, et me ei anna ehitusõgust, ei oleks majakat müüdud,” lausus Kallas. Ta põhjendas keeldumist Harilaiu puutumata loodusega. “Mõistus tõrgub lubamast rajada sinna puhkekeskus või privaatsuvila,” ütles Kallas.
|
|
|
 |
|
|
Ahto Jakson Meie Maa 12-06-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert | | |
|