|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Saarlane aitas Gruusias Hirvehüpet edendada
|
|
|
|
Gruusias Hirvehüpet edendamas käinud saarlase, Kuressaare gümnaasiumi õpetaja Maidu Variku sõnul soovib endine vennasvabariik oma eeskuju – Eesti Tiigrihüppe programmiga võrreldes kiiremat arengut.
“Kui meie Tiigrihüpe on kümme aastat arenenud, siis nende plaan näeb ette väga palju kiiremat arengut,” ütles Varik. “Nemad tahavad, et kõik koolid saaksid internetiühenduse ja arvutid juba selle aasta lõpuks.”
Töine nädal
Nädala jooksul koolitas Maidu Varik Tbilisis Tiigrihüppe gruusia analoogi – Hirvehüppe programmi raames sealseid koolitajaid, kes omakorda asuvad gruusia õpetajaid koolitama.
E-riigi akadeemia ja Tallinna ülikooli haridustehnoloogia keskuse korraldatud ettevõtmise tarvis sõitis Gruusiasse seitsmeliikmeline meeskond erinevate valdkondade asjatundjaid. Maidu Varik valiti meeskonda kui ühiskonnaõpetuse ja ajaloo valdkonna esindaja.
“Kuna meie suuna puhul on tähtsam osa metoodika ja tehnika tuleb sinna abiks, näitasin, kuidas saaks seda ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetamisel kasutada,” lausus Varik.
Loengutest ja praktikumidest koosnenud koolituse töökeel oli peamiselt vene keel.
“Kuna mu slaidid on ingliskeelsed, pidi ka inglise keelt rääkima,” märkis saarlane.
Kavas kiire areng
Erinevalt Eestist, kus Tiigrihüppe programmi elluviimiseks on loodud sihtasutus, tegeleb Hirvehüppega Gruusia haridusministeeriumi osakond ning programmi koordinaator on üks aseministritest, rääkis Varik. “Programmi rahastab riik, aga kuna riigil napib vahendeid, on appi tulnud British Petroleum ja teised toetajad,” lisas ta.
Miks sai programmi nimeks just Hirvehüpe?
“Kuna mägihirv on neil tähtis loom, on ta võetud vapiloomaks,” vastas Varik.
Erinevalt Eestist, kus eelistatud on Windowsi-põhised programmid, on Gruusia Hirvehüppe üldine suund Variku sõnul Linuxi-põhised programmid.
Praegune tase on “seinast seina”
Inimeste arvutialaste teadmiste-oskuste tase on Gruusias väga erinev, tõdes Maidu Varik. Tema sõnul möönsid grusiinlased ka ise, et infotehnolooia areneb riigis küll kiiresti, ent maapiirkondadega võrreldes, kus arvuteid ega internetiühendust pole, on vahe kärisenud väga suureks.
Kuigi Variku õpilased olid arvutiga kokku puutunud, olid nendegi teadmised-oskused erinevad. “Mõned olid teinud väga erinevaid programme, mõnede jaoks olid paljud asjad aga täiesti uued,” nentis saarlane. “Kuna tase võib olla seinast seina, ongi sellised koolitused taseme ühtlustamiseks vajalikud.”
Kiire areng
Koolituse kõrval jäi eestlastel aega tutvuda ka kohaliku eluoluga.
“Grusiinlased on sõbralikud, heasüdamlikud, avatud ja tehatahtmist täis ning selle riigi areng kiire,” leiab Maidu Varik. Kiirest arengust andis tema sõnul tunnistust hoogne ehitamine. “Tbilisis hakkas silma palju pooleliolevaid hooneid – uus presidendipalee, peakirik,” rääkis saarlane, “samas leidub tänavapildis vaeseid ja kerjuseid.”
Maidu Variku sõnul on grusiinlased hästi kursis Eestis toimuvaga ning tunnevad siinse poliitilise olukorra pärast muret.
“Kui seni on nemad Venemaa jaoks olnud ühed suuremad vaenlased, siis nüüd on ka Eesti seal esirinnas,” nentis Varik.
Maidu Variku sõnul on osa koolitusel osalenud grusiinlastest sügisel oodata Eestisse, siinse haridussüsteemi ja koolidega tutvuma. “Ilmselt tulevad nad siis Kuressaarde ka,” lausus KG õpetaja.
|
|
|
 |
|
|
Monika Puutsa Meie Maa 12-06-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert | | |
|