|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Põhiseaduskomisjon loobus kuluhüvitise korra muutmisest
|
|
|
|
Põhiseaduskomisjon otsustas eile loobuda kuluhüvitise maksmise korra muutmisest, mis tähendab, et riigikogu liikmed peavad ka edaspidi esitama hüvitise saamiseks kuludokumente.
Komisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde ütles BNS-ile, et komisjon otsustas esmaspäeval üksmeelselt riigikogu liikme staatuse eelnõus kuluhüvitiste teemat mitte käsitleda.
Seega jääb nii praegusele kui ka tulevasele parlamendikoosseisule kehtima kord, kus saadikud peavad hüvitise saamiseks oma kulutusi dokumentaalselt tõendama.
Kahe nädala eest kõigi riigikogu fraktsioonide poolt algatatud eelnõu nägi algselt ette, et saadikutele hüvitatakse tööga seotud kulutused 30 protsendi ulatuses nende ametipalgast nagu seni, ent erinevalt kehtivast korrast ei nõuta neilt enam kuludokumente.
Kavandatud muudatus tekitas avalikkuses teravat vastuseisu, mistõttu tegi eelnõu välja töötanud töögrupp eelmisel neljapäeval fraktsioonidele ettepaneku selle parlamendikoosseisu ajal hüvitise maksmise korda mitte muuta. Selle, kas ja kuidas hüvitise süsteemi järgmise koosseisu jaoks muuta, jättis töögrupp põhiseaduskomisjoni otsustada.
Kuluhüvitise korra muutmist kritiseeris möödunud nädalal ka õiguskantsler Allar Jõks, kes nägi küsitavusi muu hulgas ka majutushüvitise maksmise süsteemi muutmises.
Selles osas oli põhiseaduskomisjon õiguskantsleriga nõus ning viis eelnõusse paranduse, mille kohaselt hakkavad riigikogu liikmed saama 20-protsendilist eluasemekulude hüvitist alles järgmisest koosseisust. Seni võivad väljaspool Tallinna ja sellega piirnevaid omavalitsusüksusi elavad saadikud taotleda riigikogu juhatuse otsuse järgi kuni 7000-kroonist hüvitist.
Linde sõnul hakkab 2011. aastal valitavale parlamendile kehtima ka isiklike abide kasutamise võimalus, sest kuigi rohelised soovisid seda juba tulevast aastast, ei leidnud nende muudatus komisjonis toetust.
Jõks juhtis eelmisel nädalal riigikogu tähelepanu veel sättele, mis lubab riigikokku valitud valitsuse liikmel tegutseda kuni uue valitsuse moodustamiseni korraga nii valitsuses kui ka parlamendis. Samuti pidas ta vajalikuks muuta regulatsiooni, mis käsitleb riigikogu liikme kuulumist riigi osalusega äriühingu nõukogusse, ning lahendada probleemid seoses riigikogu liikme immuniteedi laiendamisega.
Linde ütles BNS-ile, et põhiseaduskomisjon nõustus küll õiguskantsleri seisukohaga, et riigikogu liikmete kuulumist riigi äriühingu nõukogudes on vaja reguleerida, kuid otsustas teha seda eraldi seaduses sügisel.
Riigikogu liikme immuniteedi laiendamist arutab komisjon Linde kinnitusel aga uuesti teisipäeva hommikul pärast seda, kui küsimust on arutanud ka fraktsioonid. Linde ei välistanud, et eelnõu vajab selleski osas veel muutmist.
Riigikogu liikme staatuse eelnõu jõuab teisele lugemisele kolmapäeval ning päev hiljem on see kavas seadusena vastu võtta.
|
|
|
 |
|
|
MM / BNS Meie Maa 12-06-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|