|
|
|
| |
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
| |
Folk keset Nõmme linnakevadet
|
|
|
| |
| |
|
|
 |
Nõmme Kevadfolk 2007. Foto: www.kultuur.info |
|
ehk Hiiu Folgi eellugu
Hää sõber Maarja kujundas 26. ja 27. mail toimunud Nõmme Kevadfolgi logo. Nii sain minagi teada, et selline asi toimub, vudisin aga Hiiumaalt kohale ja pajatan teilegi.
Nõmme Kevadfolk on aastake noorem kui Hiiu Folk. Asukohaks sel aastal Nõmme spordikeskuse hoov. Folgikülastajatel oli võimalus ujuda välibasseinides, turnida puude otsas ekstreemrajal või lihtsalt tiigi ääres istudes muusikat kuulata. Vahetus läheduses 19. sajandi lõpul ehitatud Glehni loss ning suurte plaanidega mehe - Nikolai von Glehni palmimaja varemed, kus küll ei ole palme ega muid taimi, vaid kus saab lihtsalt ringi jalutada ja imestada, mis tol aal kõik tehti. Lühikesel jalutuskäigul nägime ka Glehni kujundatud Krokodilli ja Kalevipoja kujusid ning tähetorni, mille uks oli kinni keevitatud ja muinsuskaitse märk pääle löödud. Niisiis, hoopis teistsugune folgikeskkond kui kadakate, mere ja külakabeliga Kassari.
Kava oli mitmekesine ning esmapilgul tundus, et ka üsna tihe. Pääle spordikeskuse lava olid kasutuses veel ka Nõmme muuseum ja Nõmme kultuurikeskus. Viimases näiteks, toimusid Ungari kollektiivi Esztenási, tartlaste Krää ning Läti torupilli ja trummi õpitoad. Muuseumis esines eelmisel aastal Hiiu Folgil käinud Tsibipudina´, mille noored lauljad esitasid Võrumaa lugusid ja laule.
Eriti eredalt jäid aga meelde ungarlased ja prantslased, kuigi ka teised esinejad olid vägevad. Esimese folgipäeva õhtul rõõmustas kuulajaid Esztenás, mis moodustati 2002. aastal Kirde-Ungaris Miskolcis. Ansambel esitas Moldovas ja Rumeenias elava ungari etnilise vähemusrahvuse csan-go traditsioonilist muusikat, eelkõige nende tantse ja tantsumuusikat, aga ka rahvalaule ja ballaade. Csangod kasutasid pikki peenikesi flööte, trummi, akordioni ja keelpille. Saime ka nende muusika saatel tantsu vihtuda – üks ungarlane tuli lavalt alla ning asus aga tantsu õpetama, ikka mitu lugu järgemööda.
Teiseks rosinaks oli 27. mai õhtul lavale tulnud ZEF - kooslus seitsmest mehest, kel kõigil erinev muusikaline taust. Instrumentideks lõõts, rataslüüra, flööt, basskitarr, viiul. Energilised muusikud oma energilise muusikaga panid rahva kaasa elama ning lava ees tantsis taas hulk inimesi. Mitmed neist, nagu folkidele kohane, paljajalu ja rõõmsa muigega suul.
Veel esinesid Kihnu Poisid, Kukerpillid, Läti folkansambel Auli, Virre, Tuulelõõtsutajad, Nikn Suns, mis muideks läti keeles tähendab “vihane koer”, kuid kus mängisid hoopis eesti poisid. Esinejaid oli loomulikult veel, kuid vahepääl tibas vihma, sirgus vikerkaar ning siis sai ka lihtsalt ringi jalutatud ja juttu aetud.
|
|
|
|
|
| |
KRISTEL ALGVERE, Hiiu Lehe kirjasaatja Hiiu Leht 12-06-2007 |
|
|
| |
| Jaga | |
  | | |
|
|
|
| |
|
|
|
|
