Neljapäev, 9. veebruar Tee avaleheks |Hakka fänniks!
saarlane.ee
  Kalender
  Kontaktid
  Dokumendid
  Lemmikviited
  Koputaja
  Kasutaja profiil
Uudised
  Saaremaa
  Hiiumaa
  Eesti
  Välismaa
  Uus meedia
  Arhiiv
Kuulutused
Foorum
Kuhu minna?
Mängud
E-kaart
Galerii
Kataloog
I-kaart
Webmail
Naljanurk
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
Toob Saarlase sinuni!
  E-post Parool .Uus kasutaja | Unustasin parooli
 
  | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile |  
  Arutelu Kihelkonna rahvamaja üle kestis 15 aastat (3)  
  Alates 1992. aastast päevakorras olnud Kihelkonna valla rahvamaja käekäik sai lahenduse 15 aastat hiljem. Teisipäevasel vallavolikogu istungil otsustas volikogu uue rahvamaja ehitamise kasuks.

Kihelkonna vallavanem Jüri Saar, kes ka ise eelmisel nädalal kohalike elanikega kohtumas käis, võttis Kihelkonna rahvamaja ümber aastaid keerelnud arutelu kokku järgmiselt: “Minul oli üks soov – et volikogu võtaks asjas kindla seisukoha,” ütles Saar. Vallavanema sõnul pakkus ta lisaks vana rahvamaja renoveerimisele ja uue ehitamisele välja ka kolmanda, alternatiivse variandi – kaaluda kooli võimla muutmist universaalsaaliks, kuid see seisukoht ei leidnud toetust rahvakoosolekul ega volikogus. “Kõige tähtsam, et otsus on olemas. Vähemalt ma tean, mida pean tegema. Vahepeal oli selline segadus. Üle-eelmine vallavanem Marju Lõbus tegutses uue rahvamaja ehitamise liinis. Vahepealne, asendusvallavanem, hakkas liikuma vana taastamise suunas,” selgitas Jüri Saar.

Volikogu otsuse vastuolu kohta möödunudnädalase rahvakoosoleku enamusega arvas praegune vallavanem, et rahvaga on juriidiliselt raske arvestada. “Vallas elab üle 900 inimese. Neid ei saa kunagi kokku. Alati võib nende kohta, kes kokku tulid, öelda, et nad olid ühe rühma pooldajad. Hea, et nad koos olid ja oma arvamust avaldasid,” märkis Saar. Ta pidas rahva poolt valitud volikogu esindajate poolset rahvakoosoleku arvamusega mittearvestamist volikogu liikmete küsimuseks. “Võib-olla siin ongi paradoks. Tundub, et oleks pidanud asja põhjalikumalt kaaluma. Samal ajal – seda küsimust hakati arutama juba 1992. aastal ja seda on tehtud nii kaua, kui vald on eksisteerinud. Kaua siis ikka arutada, ühel ajal tuleb otsus teha,” tõdes vallavanem.

Kuna Kihelkonna vallal veel oma arengukava ei ole, oleks üheks võimaluseks olnud teha otsus aasta lõpus, pärast arengukava valmimist, kuid see oleks Saare sõnul tähendanud pool aastat ajakaotust.

5:3 koolimaja kasuks

Vallavolikogu esimehe Rene Reinsoo sõnul rääkisid teisipäevasel volikogu istungil eelmise nädala rahvakoosoleku soovidest nii vallavanem Jüri Saar kui ka kultuurikomisjoni esimees Sirje Salong. “Neile apelleerisid volikogu liikmed Marju Lõbus ja Harri Hiiuväin, et ühel varasemal koosolekul, mil tutvustati uue rahvamaja eskiisi, olevat rahva enamus toetanud uue maja ehitamist. Kuna mind ennast sellel varasemal koosolekul ei olnud, siis ei oska ma seda omalt poolt kommenteerida,” ütles Reinsoo.

Volikogus oli kaalumisel, kas oodata otsuse langetamisega valla arengukava ja detailplaneeringu valmimiseni või teha seda kohe. Volikogu liikmete soovil pandi küsimus hääletamisele. Hääletamisele pandi nii koolimaja juurde pakutud asukoht kui ka praeguse rahvamaja asukoht. Häältega 5:3 otsustati koolimaja territooriumi kasuks. “Esialgu seedime otsust natuke ja kui valla arengukava koostamise arutluste käigus kerkib esile põhjendatud argumente otsuse ülevaatamiseks, siis vajadusel võtame selle küsimuse veel kord arutlusele,” sõnas Reinsoo.

Harri Hiiuväin ütles, et eelmistel rahvakoosolekutel paistnud küll sedamoodi, et enamus kokkutulnutest pooldas uue maja ehitamist. “Täpselt ei oska öelda, sest hääletust polnud,” lausus Hiiuväin. Ta pooldas uue rahvamaja ehitamist, sest see on majanduslikult otstarbekam kui vana kordategemine. “Eelprojekti jaoks on kulunud 80 000 krooni ja detailplaneering algatatud. Kui ühe asjaga on alustatud, tuleks sellega edasi minna,” arvas Hiiuväin. Kuigi tema teada oli otsus uue rahvamaja ehitamise kohta olemas juba Marju Lõbusa aegu, võeti küsimus uuesti volikogus üles.

Poolt ja vastu

Volikogu juht on enda sõnul palju mõelnud selle üle, kumb on parem, kas vana rahvamaja renoveerimine või uue ehitamine. “Tõsiseid argumente on mõlemal variandil. Kui uus rahvamaja saab kütte renoveeritava koolimaja katlamajast, siis on selle ekspluateerimine tulevikus kindlasti odavam. Raha hoone ehitamiseks võib ju saada kusagilt kaugemalt, kuid hilisem ekspluatasioon jääb valla kanda,” lausus Reinsoo. Teisest küljest on tema hinnangul praeguse rahvamaja asukoht aleviku keskel parem. “Kui see korda teha, muutub kaunimaks ka aleviku keskus. Kui praegune rahvamaja peaks lagunema jääma, oleks see kindlasti katastroof,” tõdes volikogu juht.

20 aastat Kihelkonna rahvamajas töötanud Aita Piirma, kes 1993. aastal koondati, ütles, et rahvamaja edasine käekäik oli juba toona päevakorras. Hoone suleti, sest olevat olnud varisemisohtlik. “Üldine arvamus oli, et uut ei ehitata ning vana maja tuleb taastada, sest tänavapoolne osa sobib alevi miljöösse. Saal ja lava on juurde ehitatud nagu pintsak nööbi külge,” rääkis Piirma.

Piirma sõnul üritas ta teha erinevaid projekte rahvamaja kapitaalremondiks, kuid omavalitsus teda ei toetanud. Ka praegu pooldas ta rahvamaja taastamist, sest hoone jääks muidu kasutuseta. “Kui ehitada uus maja ja meeletu raha sinna sisse panna, kas sellel on nii palju rakendust? Vanasse hoonesse oleks saanud teha noortekeskuse ja kohviku,” arvas Piirma.

Vanast hoonest majutuskoht

Möödunudnädalasel rahvakoosolekul käinud Maarika Toomel pidas vajalikuks Kihelkonna rahvamaja taastamist selliselt, et kohalikud inimesed saaksid tööd ja tõuseks tulu Kihelkonnale kui turismivallale. “Sellisel kujul nagu see siin praegu seisab, on ta häbiks tervele vallale. Maja ei vääri mahalõhkumist, vaid renoveerimist,” ütles Toomel. “Maja ei ole nii lagunenud, et tast asja ei saaks.” Maarika Toomeli arvates võiks praegusest rahvamajast saada majutuskoht. Päris tühjalt praegune rahvamaja pole seisnud. Hoones on toimunud pidevalt mitmesugused üritused, nagu vabariigi aastapäeva aktus, valla aastapäevapidu, kohaliku näiteringi esinemine, ansambli Loodetuul aastapäevapidu.

Vallavanem Jüri Saare sõnul peab vana rahvamaja nii kaua kindlasti töötama, kuni uus valmis saab. Mis vanast rahvamajast edasi saab, ei ole veel selge. Sõltub, kas leidub huviline, kes tahab seda rekonstrueerida või tuleb hoone kohta teha surmaotsus. “Enne ei saa vanasse kaevu sülitada, kui uus valmis,” ütles Saar. Uue rahvamaja ehitamine peaks esialgse kava kohaselt maksma minema 13,5 miljonit, kuid arvestades ehitushindu, võib see summa vallavanema arvates kerkida paari miljoni võrra.
 
  Ahto Jakson Meie Maa 07-06-2007  
 
Jaga | FacebookTwitter  |
 
 
Lisa oma kommentaar
Nimi
E-Post
 
 
 
 
  Otsing Saarlasest
 
<< Juun 2007 >>
ETKNRLP
01
02
03
04
05
06
07
08
09
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
 
  Kas vaktsineerid end, koroonaviiruse vastu?  
  Jah.  
  Ei.  
  Võibolla.  
  Olen juba vaktsineeritud.  
  Tulemus

Soovita hääletust
 
  Päevapakkumised
Facebook
Neti.ee
Google
Parvlaevade sõidugraafik
Ilmakaart
Krediidipank
Swedbank
SEB
Online raadiod
Lingileht
Saaremaa postiindeksid
 Mehis, Mehto 
© Deevision Webgraphics Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 2432 Veebimajutus: www.eq.ee