|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Prokurör nõudis surnukskägistajale kümmet vangla-aastat
|
|
|
|
Prokurör nõudis eile Kuressaare kohtumajas jätkunud protsessil elukaaslase peksmises ja surnukskägistamises süüdistatava Jaan Talu karistamist kümneaastase vangistusega.
Ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu leidis, et Jaani süü kuritegudes on tõendatud ja palus kohtul meest karistada löömise eest aastase ning julmal viisil toime pandud tapmise eest kümneaastase vangistusega.
“Mõistliku inimesena pidi ta aru saama, et sellise tegevuse tagajärjel saabub surm,” ütles Maripuu naise kõri pigistamise kohta kätega.
Lisaks nõudis prokurör kohtult, et Jaan Talu maksaks kinni matusekulud ja ligi 26 500 krooni menetluskulusid. Peale selle tuleks mehel esimese astme kuriteo toimepanemise eest tasuda riigile 9000 krooni sundraha.
Talu kaitsja, vandeadvokaat Vahur Tänava arvates on kuriteo puhul tegemist tapmise, mitte mõrvaga ja ta palus kohtul mõista oma kaitsealusele prokuröri poolt küsitust kergem karistus.
Kui mõrva eest näeb karistusseadustik ette 8-20aastase või eluaegse vangistuse, siis tapmise puhul saab kohus süüdimõistmisel karistada 6–15aastase vangistusega. Kohus teeb otsuse 15. mail.
“Rääkisin politseile magamisest”
Jaan Talu ütlused läksid eile kohtus vastuollu tema poolt varasemalt politseile ülekuulamisel räägituga. Enda sõnul elupäevad alkoholi tarvitanud Jaan ütles eile kohtus, et oli naisega konfliktis iga asja pärast.
“Kui ta mulle ikka paneb tuhatoosiga pähe nii, et kõik kohad on verd täis,” sai mees pahuraks. Naise löömist ta eitas, küll aga olevat elukaaslasel viimasel ajal olnud komme õllepudelit ära peita.
Kui Jaan ülekuulamisel politseile seletas, kuidas ta möödunud aasta 14. oktoobri õhtul naist rusikaga näkku lõi ja järgmisel hommikul tal seljas istudes kätega kõrist haaras ning kägistas, siis kohtus mees üksnes ohkas prokuröri küsimuse peale, mis toimus mullu 15. oktoobril.
“Rääkisin magamisest ja raamatulugemisest,” vastas Jaan pärimisele, kas ta politseile sündmustest rääkis.
Ei oska tapmist põhjendada
Tapmist ta millegagi seletada ei osanud. Mehe sõnul mäletab ta sündmusi sellest ajast, kui elutoas põrandal lebavat naist raputas. Prokuröri küsimusele, mille kätte naine suri, vastas Jaan: “Ei tea, ju ma hoidsin teda liiga kaua.”
Ometi väitis meest pärast sündmusi tuttavale, kelle juurde ta jooma läks, et vist tappis oma naise. Kohtus ei osanud Jaan kuidagi selgitada, miks ta nii arvas. Ka kohtu poolt antud viimases sõnas polnud mehel midagi öelda.
Jaani naaberkorteris elav naine, kes kehva tervise tõttu kohtusse ilmuda ei saanud, ütles ülekuulamisel politseile, et Jaan on ka talle kaks korda kallale tulnud ning on näinud meest ka elukaaslase kõri kallale minemas.
Naabri sõnul olevat Jaan elukaaslase ühel korral koguni trepist alla lükanud ja tal käe murdnud. Kuressaare haigla vastusest politseile selgus, et Jaani elukaaslane viibis 2002. aasta 29. aprillil tõepoolest luumurruga haiglas. Mehe varasemat vägivaldsust näitab ka karistusregistri õiend.
|
|
|
 |
|
|
Ahto Jakson Meie Maa 27-04-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | | |
|