|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Kärdla leppadest ja linna kanaliseerimisest
|
|
|
|
Sellel teisipäeval rääkisin Kadi-raadios aedlinn Kärdlast, kus viimasel ajal on toimunud suurte puude mahavõtmine. Pärnakad said oma pärnaallee mahavõtmisest teada vähemasti kolm päeva varem, s.o reedel, et esmaspäeval läheb valikuta tapatöö lahti. Ja nii hakkas kõlama rahva hääl ning saadi käsi ette panna.
Meie ei saanud teada enne, kui lageraie oli teostatud. Uhked suured lepad, jalgupidi vees, kadusid kultuurikeskuse eest. Üldse lugesin seal ümber maja kokku 22 noort kändu.
Siis hakati rajama kanalisatsiooni – vanu kitsaid tänavaid tuli laiendada puude arvelt, osadel jäid juured kaevatavatele kraavidele ette. Pika tänava, Allika tänava, osaliselt ka Kõrgessaare maantee ääres asuvad majad on alasti kistud, lõunapoolsete akende taga elunejatel pole enam lõõskava päikese eest pääsu. Kanalisatsiooni on muidugi vaja, eriti kortermajade piirkonda, kuid on kurb, et selleks peab roheluse ohverdama.
Tänav, kus elan, Tiigi nimeks, on samuti plaanis kanaliseerida või täpsemini – kanalisatsioneerida. Tänav on õudses seisus, isegi jalgratturid väldivad seda, sest enne kanalisatsiooni rajamist (aga sellest räägitakse juba kuus aastat!) pole ju mõtet uut asfalti panna. Majad on aga Tiigis väga tänava ääres, all vesiliiv. Nii et kui kümme aastat tagasi pandi majja, milles asun, vesi sisse, ei saanud suuremat kui kahe-kuupmeetrist kogumiskaevu panna: 100aastane tubli palkmaja- mürakas oleks ära vajunud...
Väga tänava ääres on ka suured puud – on see tänav ju juba üle 150 aasta tagasi tekkinud kruusateena, mõeldud hobutranspordile. Ma pole mingi progressi-eitaja ega masinapurustaja, kuid puude ja Kärdla aedlinnana säilimise nimel oleksin küll nõus (ja usun, et on teisigi) kogumiskaevu peal edasi elama ja seda paar korda kuus tühjendada laskma. Linn on küll lubanud 160 noort puud asemele istutada, aga enne minu elu lõppu need ilmselt varju pakkuma ei hakka.
Ja ma ei saa aru, miks peab igal pool kanalisatsioonitrass olema, kui kogumiskaevud ajavad asja suurepäraselt ära? Vaevalt, et odavamgi tuleb... Ja mis kogumiskaevudesse puutub, siis saab neid ju kontrollida ka – et kas need on korrektsed ja ega neist solki maasse ei imbu. Minu meelest elavad meie tänavas väga korralikud inimesed.
Praegu on küll tunne, et hakka või kanalisatsioonivastaseid allkirju koguma. Mitte ei tahaks aedlinna hukku pealt vaadata – aitab juba sellestki, mis tehtud.
|
|
|
 |
|
|
AVE ALAVAINU, poetess Hiiu Leht 23-03-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|