|
|
|
|
prindi | saada
sõbrale |
kommentaarid e-postile | |
|
|
Linnasadama arendamine võib lükkuda mitu aastat edasi
(4)
|
|
|
|
Eelmisel aastal Kuressaare sadama ainuomanikuks saanud Kuressaare linnavalitsus peab sadama arendamisega vähemalt poolteist-kaks aastat ootama, sest täiendavaks süvendamiseks vajalik vee erikasutusluba eeldab uut keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Kuressaare linnavalitsus lootis seni, et linnale oluline infrastruktuuri objekt õnnestub Natura 2000 võrgustiku piiridest välja jätta ja sellega täiendavast keskkonnamõju hindamisest pääseda.
Veel tänavu jaanuaris kirjutas Kuressaare linnapea Urve Tiidus keskkonnaministeeriumile, et linn on tellinud ja ette valmistanud sadama lõplikuks projektijärgseks väljaehitamiseks vajaliku dokumentatsiooni. “Et alustada lähiajal Kuressaare lahe põhjaosas paikneva 2,9 km faarvaatri süvendamist projektijärgseks ja kruiisilaevade kai väljaehitamist,” märkis linnapea, kes tegi kirjas veel kord ettepaneku Kuressaare lahe Natura 2000 hoiuala piire osaliselt muuta ja jahisadam sealt välja jätta.
Kuressaare linnavalitsuse keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist Karli Valt ütles Meie Maale, et tänaseks on aastaid peetud võitlus sisuliselt kaotatud. “Muudatusi ei tule,” tõdes Valt.
Nimelt tehti viimastel kohtumistel keskkonnaministeeriumis Kuressaare linna juhtidele lõplikult selgeks, et juba 2004. aasta 1. maiks esitati euroliidule ettepanekud Natura 2000 võrgustikku lülitatavate linnu- ja loodusalade kohta, mida nüüd revideerima hakata pole võimalik.
Keskkonnaminister Rein Randver, kes on varasemalt vastanud eitavalt Saare maavalitsuse palvele maakonna majandusarengu seisukohalt oluliste objektide Natura 2000 võrgustikust väljajätmise kohta, tegi seda ka Urve Tiidusele saadetud kirjas.
“Kuressaare lahe hoiuala osas on tehtud juba maksimaalne võimalik kompromiss ning jäetud hoiualast välja oluliste loodusväärtusteta sadama akvatoorium,” nentis Rein Randver. Ettepanekut jätta välja kogu Kuressaare lahe keskosa ning läänekalda ranna-ala, ei ole võimalik arvestada, lisas ta.
Kuressaare laht on keskkonnaministeeriumi andmetel üks olulisemaid hallhanede rände- ja peatuspaiku, laht on oluline toitumis- ja peatuspaik nii rannikulindudele kui sukelpartidele.
Karli Valdi sõnul ei jää Kuressaare linnavalitsusel muud üle, kui tellida faarvaatri täiendavaks süvendamiseks uus keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ilma selleta ei ole võimalik saada arendamisega seotud töödeks vajalikku vee erikasutusluba, milleta omakorda ei tohi merepõhjast välja võtta labidatäitki pinnast.
Eelmine keskkonnamõju hindamine tehti Valdi sõnutsi 2002. aastal ja kui linnavalitsusel oleks õnnestunud saavutada Kuressaare lahe hoiuala piiride muutmine, võinuks keskkonnaministeeriumist taotleda uue vee erikasutusloa eelmise mõju hindamise alusel.
Lisaks keskkonnamõju hindamise vajadusele kavatseb linnavalitsus tellida ka uuringu Kuressaare lahe ökoloogilise seisundi kohta. “Kogu Riia laht on Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi alusel seires, mille kaugem eemärk peab olema rannikumere hea seisund 2015. aastaks,” sõnas Valt. Selle programmi osaks ongi Kuressaare lahe seisundi uuring, mille tegemine võtab samuti omajagu aega.
Karli Valdi hinnangul võivad vajalikud uuringud lükata linnasadama süvendamise vähemalt poolteist kuni kaks aastat edasi, kuid seda kartust, et Natura võrgustiku tingimustes üldse sadamat arendada ei tohiks, tal ei ole.
Keskkonnaminister Rein Randver nendib, et kuigi Kuressaare sadamast kulgev laevatee läbib Kuressaare lahe hoiuala, ei ole põhjust karta, et olemasolevat ja vähemalt üldplaneeringus kavandatud laevaliiklust hakataks Natura 2000 võrgustiku tõttu oluliselt piirama.
“Tegelikult ei ole vahet, kas laevateed ja sadama-alad on Natura 2000 alade sees või piirnevad nendega, sest kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkuse säilitamisele tuleb hinnata mõlemal juhul,” tõdes Rein Randver.
---
Kuressaare jahisadam ajateljel
• Otsuse ehitada jahisadam võttis Kuressaare linnavolikogu vastu 1991. aastal.
• Kuressaare sadam sai valmis 1999. aastal.
• Sadam valmis Phare CBC programmi raames, kus Phare toetas projekti 14 miljoni krooniga, Soome keskkonnaministeerium 5,4 miljoni krooniga ja Eesti Vabariigi investeeringuid oli 2,6 miljonit krooni, mis jagunesid Saarte Programmi, keskkonnaministeeriumi ja Kuressaare linna vahel.
• Sadama faarvaatri süvendamise rahastamise eest sai 49% osaluse AS Pärnu Sadam.
• 2006. aastal ostis linnavalitsus 49% osaluse Pärnu Sadamalt välja.
• 2007. veebruarist lõpetas linnavalitsus lepingu sadama operaatorfirmaga OÜ Siva Invest.
• 19. märtsiks ootab Kuressaare linnavalitsus pakkumisi sadamale uue operaatori leidmiseks. Linnavolikogu arutab uue operaatori küsimust 22. märtsil.
|
|
|
 |
|
|
Andres Sepp Meie Maa 16-03-2007 |
|
|
|
Jaga | |
 | | |
|
|
|
|
|
|
|
|