 |
Reede, 22. september | Tee avaleheks | |  |
 |
|  |
| Minu Saarlane | |
| Kalender | |
| Kontaktid | |
| Dokumendid | |
| Lemmikviited | |
| Koputaja | |
| Kasutaja profiil | |
| Sisukord | |
 | Uudised |
| Saaremaa | |
| Hiiumaa | |
| Eesti | |
| Välismaa | |
| Uus meedia | |
| Arhiiv | |
|
|
 | Kuulutused |
| Foorum |
| Kuhu minna? |
| Mängud |
| E-kaart |
| Galerii |
| Kataloog |
| I-kaart |
| Webmail |
| Naljanurk |
| |
| Saarlase toob sinuni | |
 |
|
 |
|
 |
|
| | prindi | saada sõbrale | kommentaarid e-postile | | ||||||||
| Kõik sõltub inimestest | ||||||||
Diplomitöös võrdles Orav küllalt erinevate Hiiumaa, Harjumaa ja Järvamaa omavalitsusi ning kuut erinevat Euroopa riikide haldusmudelit, millest kahte lubaks rakendada Eesti põhiseadus. Järvamaa koostöö teeb kadedaks Võrdlus andis suurimad plussid JOL-ile – Järvamaa omavalitsuste liidu koostööorganile. “Hiiumaal on 10 000, Harjumaal 530 000, Järvamaal 37 000 elanikku ja selgus, et kõige võimsam ja tegusam on Järvamaa. Kõik sõltub inimestest. Järvamaal on omavalitsused loonud igasuguseid sihtasutusi, aktsiaseltse, arenduskeskusi avalike teenuste osutamiseks. Koostööd tehakse transpordi, noorsootöö, prügimajanduse korraldamisel ja kõik saavad sellest kasu. JOL on tööle palganud arendusjuhi, tegevjuhi ja kultuurinõuniku. Teeb isegi kergelt kadedaks, missuguseid otsuseid seal tehakse, millised on nende mahud, kuidas arenduskeskus käib iga kuu projektidest omavalitsusliidule aru andmas,” kirjeldas Orav Järvamaal kogetut. Samas ilmestab veel rahvarohkemat Harjumaad koostöö puudumine ja kihistumine, kus osa omavalitsusi elab väga jõukalt, teine osa tuleb kuidagimoodi toime. “Tulubaaside vahed on kahe-kolmekordsed! Suhtumine on umbes niisugune – et mida meil sinuga rääkida, kui mina sõidan bemariga ja sina Moskvitšiga?” Norra näide: Teine tasand dubleeriks otsuseid Eesti elanike arvu silmas pidades poleks tema arvates teise omavalitsustasandi loomine mõttekas, kuna selleks kuluks liialt palju ressursse. “Pole selge, mida teise tasandi volikogud otsustama hakkaksid. Regioonikeskused on riigivõimu teema, aga kui Hiiumaal oleks maavolikogu, siis see oleks absurd. Mida see volikogu otsustaks? Millist raha jagaks? Mu töös on näiteid Norrast, kus on kahetasandiline omavalitsus ja eri tasanditel tehtud otsused dubleerivad teineteist. See on mõttetu aja-, ressursi- ja raharaiskamine ning tulemust pole. Norra on rikas riik ja võib seda endale lubada, aga sealgi on probleeme otsuste vastuolulisusega ja areng pole selline, nagu oodatakse. Selle asemel võiks omavalitsused ja omavalitsusliit riigis teatud funktsioonid üle võtta, kui riik annaks kaasa ka ülesannete täitmiseks vajamineva raha.” Orava seisukoht on, et riik peaks toetama omavalitsusliitusid, et need saaks palgata tööle tegevjuhte organisatsiooni töö parandamiseks. “Riik peaks toetama altpoolt tulevat initsiatiivi. Kohapeal teatakse ju kõige paremini, mis teenust vaja on.” Omavalitsusmudel Eestis sarnane naabermaadega Praegu Eestis kasutusel olev ühetasandiline omavalitsussüsteem on analoogne Soome, Läti ja Leedu riikides rakendatavatega. Näiteks, Läti puhul on erinevus selles, et seal on omavalitsuste liidud kohustuslikud ja riik on neile pannud kohustuslikke ülesandeid. Samas võrdubki Lätis maakond omavalitsusega ja see on toonud kaasa olukorra, kus omavalitsused on nii suured, et neid ei suudeta hallata ning kavas on hakata suuri omavalitsusüksusi väiksemateks jagama. |
||||||||
|
||||||||
| HARDA ROOSNA Hiiu Leht 27-02-2007 | ||||||||
|
||||||||
| Otsing | ||
| Vali kuupäv | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Hääletus | |||
| Kasulikud lingid | |
|
• Facebook • Neti.ee • Parvlaevade sõidugraafik • Ilmakaart • Krediidipank • Swedbank • SEB • Online raadiod • Lingileht • Saaremaa postiindeksid |
|
| Nimepäev | ||
| Maurits, Mauri, Maur, Marvo | ||
 |
© Deevision Webgraphics
|
Kontakt | Reklaam | Screensaver | Rss | Külastajaid 3539 | Veebimajutus: www.eq.ee | |